Articles
Ettevõtjad tõstavad ettevaatlikult töötasusid, kuid ei näe hetkel ruumi palgaralliks, mida võiks eeldada viimase kvartali statistika põhjal.
Eesti keskmine palk tõusis teises kvartalis aastaga 8,5 protsenti ning CV Keskuse andmetel kerkis palgapakkumiste suurus samal perioodil ligi veerandi võrra.
Edasi loe originaali viitelt http://www.ap3.ee/article/2013-09-10/palgakasv_muudab_tooandjad_ettevaatlikuks või Äripäeva paberlehest.
Ken Rohelaan
Lugeja küsib:
Töötajaga oli sõlmitud tähtajaline tööleping, milles töösuhte lõppemise tähtaeg oli seotud sündmuse saabumisega. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus töötaja tuleb koondada ja talle tuleks välja maksta töötasu mida ta oleks saanud kui oleks töötanud sündmuse saabumise hetkeni. Kuidas tuleks seda sündmust nüüd ajaliselt määratleda, et hüvitatava perioodi kestus ja hüvitamisele kuuluva osa suurus teada saada?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Tähtajaliselt sõlmitud töölepingu lõppemist saab tõepoolest siduda konkreetse sündmuse saabumisega või kuupäevaliselt. Selleks tuleb juba töölepingu sõlmimisel määratleda mida sündmuse saabumise all silmas peetakse: kas konkreetse töö valmimist, hooaega vms. Sündmuse saabumist peab olema võimalik siduda ajavahemikuga või mõne konkreetse kriteeriumi/asjaoluga, mis on üheselt tuvastatav. See ei saa olla abstraktne olukord - nii tööandja kui töötaja peavad teadma töösuhte eelduslikku kestust. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 2 kohaselt esitatakse töölepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kui prognoositavalt kuluks selle töö tegemiseks 1 aasta, aga töö saab valmis varem, näiteks 8 kuuga ning tööleping tuleb majanduslikel põhjustel üles öelda, tuleb töötajale maksta hüvitiseks tema 4 kuu töötasu.
Kui tekib vaidlus sündmuse saabumise tähtaja määratlemisel tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus välja selgitada milline oli poolte tahe selle kokkuleppe sõlmimisel ja kuidas sellest aru saadi.
Olukorras, kus tähtajaline tööleping on sõlmitud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks ja lepingu tähtaeg on seotud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja tööle naasmisega, tuleb lähtuda eeldusest, et TLS § 62 lg 2 kohaselt teatab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tööandjale ette 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingu üles ütlemisel majanduslikel põhjustel maksta töötajale hüvitust 14 kalendripäeva ulatuses, kui pooled ei olnud kokku leppinud muud ajaperioodi.
Merle Sumil-Laanemaa, Maaleht
Kas võin jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile 1. oktoobrist 2013 või pean töötama 1. jaanuarini 2014, et mul oleks 15 aastat staaži? Olen sündinud septembris 1953. Kui jään ennetähtaegsele vanaduspensionile, kas siis arvestatakse minu varem pensionile jäädud kuude arvuks 24 või 36 (−0,4%)? Sest kolme lapse kasvatamise eest oleks õigus vanaduspensionile jääda 62aastaselt. Aga pensioniametist öeldi, et kaht soodustust korraga ei saa.
Maalehe lugeja
VASTAB MERLE SUMIL-LAANEMAA
sotsiaalkindlustusameti osakonnajuhataja asetäitja
Ennetähtaegne vanaduspension on vanaduspensioni üks alaliike. Riikliku vanaduspensioni saamiseks kehtib kaks nõuet: vanusenõue ja staažinõue. Pensioni määramiseks peavad olema mõlemad täidetud. Ennetähtaegne vanaduspension määratakse kuni kolm aastat enne vanaduspensioniiga, staažinõudega 15 aastat.
1953. aastal sündinud naistel on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile alates 60. eluaastast, omades vähemalt 15 aastat pensionistaaži.
Mis puutub varem pensionile jäämisse kolme lapse kasvatamise eest, siis siin on küsimus vanaduspensioni kahest eraldiseisvast alaliigist – need on ennetähtaegne vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension.
Ennetähtaegse vanaduspensioni puhul vähendatakse pensioni 0,4% iga kuu eest, mille võrra isik taotles pensioni varem kui riikliku vanaduspensioni määramiseks ette nähtud vanusenõue. Kolme lapse kasvatamise eest on võimalus valida soodustingimusel vanaduspension, mis võimaldab pensionile jääda üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist.
Kui valite ennetähtaegse vanaduspensioni 60aastaselt, vähendatakse teie pensioni 36 kuu eest. Kui valite soodustingimustel vanaduspensioni, saate pensionile jääda 62aastaselt. Kuid mõlemat soodustust tõepoolest samaaegselt valida ei saa. Määratakse üks riiklik pension inimese enda valikul.
«Kas on kindlad haigused või tunnused, mida tekitab öötöö? Näiteks olen mina saanud öötööst unehäired ja peavalud,» küsib lugeja.
Vastab tööohutuse spetsialist Kristi Jõeorg Riskianalüüs OÜst.
Otseselt ei ole välja toodud, millised tervisehäired tekkida võivad – iga inimene on individuaalne. Samas on arstide poolt siiski välja toodud peamised probleemid, mis on tekkinud öösel töötajatel.
Teil on tekkinud unehäired, mistõttu ei saa ka keha puhata - uni aitab ajul ja kudedel õigeks funktsioneerimiseks taastuda. Krooniline unepuudus halvendab tervist ja meeleolu, pärsib tulemuslikkust, loovust ja mälu, häirib turvatunnet. Unevaeguses inimene on kergelt ärrituv, konfliktne, vahel ka ükskõikne töökaaslaste, pereliikmete ja sõprade vastu. Magamatus ja ülejäänud maailmaga vastuolus olemine tekitab stressi ja masendust. Öösel töötajatel esineb päevatöötajatega võrreldes sagedamini seede- ja südamehäireid koos kõrgenenud vererõhuga, külmetushaigusi, kaalutõusu, naistel tsükli ebaregulaarsust ja rinnavähki. Samuti tuleb öösel töötavatel naistel ette rohkem raseduse katkemisi ja neil sünnivad väiksema sünnikaaluga lapsed.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib: Kas tööandjal on õigus töölepingusse kokkuleppena märkida, et töötaja teeb vajadusel ületunnitööd?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Töölepingu seadus § 44 tulenevalt on ületunnitööks üle kokkulepitud tööaja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus.
Töötaja peab teadma kokkulepitud tööaega, mil ta on kohustatud tööülesandeid täitma, selles lepitakse kokku töölepingus. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida nii täistööajas kui osalises tööajas. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. Kaheksatunnisest tööpäevast ja 40-tunnisest töönädalast lühemas tööajas kokku leppimisel on tegemist osalise tööajaga. Kokkuleppe puudumise korral eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga. Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga.
Summeeritud tööaja arvestuse korral võib töötaja töötada küll nädalas rohkem kui 40 tundi, kuid tööandja on kohustatud järgima töölepingu seadusest tulenevaid tööaja piiranguid.
Ületunnitöö tegemine nõuab üldjuhul pooltevahelist kokkulepet. Seadus ei näe ette kokkuleppe vormi, seega on poolte otsustada, kas soovitakse ületunnitööga nõustumine fikseerida kirjalikult või suuliselt. Kuid ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokkulepe saavutada. Töötaja ja tööandja ei saa töölepingu sõlmimisel kokku leppida üldises klauslis, mille järgi teeb töötaja ületunnitööd vastavalt vajadusele.
Töölepingu seadus § 44 lõige 4 annab tööandjale õiguse erandjuhtudel töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitööd võib nõuda, kui selle tegemine on vajalik. Vajalik on ületunnitöö ainult juhul, kui selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Näiteks kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle õigel ajal ja töö tegemine ei tohi katkeda. Kui aga tegemist ei ole erandliku olukorraga, peab tööandja leidma teise lahenduse, saama töötajalt nõusoleku ületundide tegemiseks või võtma tööle täiendavat tööjõudu.
Ületunnitööd võib nõuda vaid juhul, kui selle tegemist saab töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata. Seadus nõuab siinkohal tööandja ja töötaja huvide kaalumist, mille puhul saab ületunnitööd nõuda vaid juhul, kui tööandja huvid kaaluvad üles töötaja omad. Tööandja peab seega kaaluma ettevõttele tekkida võiva kahju ja töötaja tervise vahel. Juhul, kui ületunnitöö tegemine võib halvendada töötaja tervist, tööandja ületunnitööd nõuda ei saa.
Ületunnitöö tegemisel tuleb järgida seadusest tulenevaid tööaja piiranguid. Töölepingu seadus § 44 lõikes 4 sätestatud ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
Page 1076 of 1608
