Articles
Teele Tammeorg
Ametiühingud ja tööandjad plaanivad täna kokku leppida järgmise kahe aasta miinimumpalga.
„Esimest korda ajaloos on tehtud kaheks aastaks kokkulepe,” kinnitas eile Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson. Kui tänavu on alampalk 320 eurot, siis uueks aastaks loodetakse see tõsta 355 eurole, see tähendaks 10,9% tõusu. Petersoni sõnul taotles EAKL alampalga tõstmist 360 eurole, kuid läksid tööandjatega kompromissile.
Ühtlasi peaks alampalk 2015. aastaks jõudma 390 euroni. „Püüame homme [täna] kokku leppida,” kinnitas Eesti tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.
Petersoni sõnul lähtus EAKL oma taotluses sellest, et alampalk jõuaks kiiremini keskmisele palgale järele.
„Kui keskmine palk tõuseb ennustuste kohaselt järgmisel aastal 6,2% ja seejärel 6, 3%, siis meie mõte oli natukene majandust näpistada, just nendes laisemates kohtades natukene survestada,” märkis Peterson.
Kui Eestis hakkab tööjõudu väheks jääma, siis seda enam peaks olemasolevat tööjõudu efektiivselt kasutama. „Me arvame, et mida kallimalt see tööjõud kätte tuleb, seda rohkem peavad ka ettevõtjad mõtlema, kus on need mõistlikud kohad, kus tööjõudu kasutada ja kus on mõistlik mehhaniseerida. Ühesõnaga – natuke innustada selle kiirema alampalgatõusuga majandust efektiivseks muutuma.”
Peterson lisas, et märgid näitavad tööandjate nõusolekut. „Ka tööandjatel on juhtkond muutunud – need läbirääkimised on muutunud asisemaks,” ütles ta. „Me tõepoolest räägime rohkem majandusest ja Eesti huvidest ja vähem mängime neid kohustuslikke mänge, mis klassivõitluse juurde kuuluvad, aga millesse me ei tahaks end tulevikus nii palju segada.”
Ühtlasi jätkuvad ametiühingute ja tööandjate läbirääkimised sotsiaalministeeriumi ettevalmistatava kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse töötüli seaduse eelnõu üle, mida rahvasuu on lühidalt ka streigiseaduseks nimetanud.
Viimati nähtud tekst on Petersoni sõnul EAKL-ile vastuvõetav: säilinud on toetusstreigid, liidu hinnangul on ka juriidiline võimalus mõjutada streigiga seadusi.
„Praegu meil ei ole väga suuri pretensioone selle eelnõu vastu,” kinnitas Peterson.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar on varem Eesti Päevalehele öelnud, et ei näe poliitilistel ja toetusstreikidel loogilist põhjendust. „Riigi või teise tööandja vastu suunatud streigid tekitavad kahju nii ettevõtte töötajatele, klientidele kui ka omanikele, kellel pole võimalik streigid vallandanud töökonflikti lahendamiseks midagi teha,” märkis ta.
Petersoni sõnul ei peaks aga tööandjad streigivõimaluse liigset kasutamist kartma. „Me oleme siiamaani olnud väga tasakaalukad selle võimaluse kasutamisel ja kavatseme ka tulevikus olla mõõdukad,” kinnitas Peterson. „Streik peaks jääma ühiskonnale selliseks demokraatlikuks ventiiliks, kui asjad hakkavad väga viltu kiskuma, nagu õpetajate palgaküsimus on kiskunud.”
Sotsiaalkomisjon arutas oma tänasel istungil vanemahüvitise arvutamise muutmise vajadust olukorras, kus hüvitise saaja saab töist tulu.
Kehtiv vanemahüvitise ümberarvutamise valem on ebaühtlane ning võib anda tulemuse, kus hüvitise saaja kogusissetulek töötasu saamisel väheneb.
«Töötamine vanemahüvitise saamise ajal ei tohi olla karistus. Muudetav vanemahüvitis motiveerib vanemat hoidma sidet tööturuga ja selle arvutamine muutub töötajale paindlikumaks,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Eelnõuga muudetakse hüvitise vähendamise valemit ühtlasemaks, enamikul juhtudel isikutele soodsamaks. Vanemahüvitise arvutamise valemit on kavas muuta nii, et lapsevanema kogusissetulek (st vanemahüvitis ja tulu kokku) ei väheneks võrreldes situatsiooniga, kui tal lisatulu ei oleks. Seaduse muudatusega välditakse tulevikus olukordi, kus töötamine vanemahüvitise saamise ajal ei taga isikule suuremat kogusissetulekut.
Eelnõuga kaotatakse töötasu ülempiir, mille saamisest alates vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitise saajale säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis. Regulatsioon muutub rohkem töötamist soodustavaks.
Sotsiaalkomisjon otsustas täna oma istungil saata vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) Riigikogu täiskogu esimesele lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni kuuluvad Margus Tsahkna (esimees), Viktor Vassiljev, Maret Maripuu, Heljo Pikhof, Yana Toom, Helmen Kütt, Jüri Jaanson, Reet Roos ja Rein Aidma.
Ann-Marii Nergi
ärileht.ee
Praxise analüüsist selgub, et sisserännanutel ei ole lõimumiseks piisavalt häid võimalusi.
Üle saja Eestis elava mittekodaniku tegi poliitikauuringute keskuse Praxise ja Balti uuringute instituudi eestvedamisel ettepanekuid, kuidas parandada välismaalaste või venekeelse elanikkonna riigis hakkamasaamist. Nüüd on Praxis need ühte aruandesse kokku kogunud.
Muu hulgas on aruandes ära toodud ka välismaalaste ettepanekud tööhõive parendamiseks, kus nii venekeelne pikaajaline kui ka ingliskeelne uusimmigrantidest elanikkond leidis, et Eestis on probleemiks keelekursuste vähene kättesaadavus ja ebapiisav kvaliteet, elamis-, õppimis- ja tööloa saamine on keerukas, ning etteheiteid teenis ka töötukassa. Mureks on eri rahvustest inimeste ebavõrdsed töölesaamise võimalused.
Põhiosa ingliskeelsest arutelust saadud tagasisidest tööturuküsimuste kohta puudutas lubasid ja sellega kaasnevat asjaajamist. „Sisserännanud tunnetavad igal sammul pigem seda, et nad on riigile koormaks ja ebavajalikud, mitte oodatud Eesti ühiskonda rikastama,” märkisid aruande autorid Maiu Uus ja Kristjan Kaldur. Samuti leiavad analüütikud, et tasuta eesti keele õppe võimaluse kaotamiseks ei ole veel aeg küps. Nii venekeelne kui ka uussisserännanute sihtrühm kirjeldas, et tasuta kursusi on vähe, need on tasulised. Töötukassa puhul nimetati, et veebilehel pole töökuulutused vene keeles kättesaadavad, juriidilistes küsimustes ei saada piisavalt nõu ja ümberõppekoolituste õppejõud ei ole piisavalt professionaalsed.
Võimalustest ei teata
„Ühtlasi selgus teravalt, et inimesed ei ole lihtsalt kursis kõigi võimalustega, mis neile on aastate jooksul loodud,” lisas Maiu Uus.
Erinevate lubade taotlemisega puutusid eelkõige kokku ingliskeelsed sisserännanud. Näiteks kurtsid tudengid, et kooli lõpetamisega lõpeb ka nende elamisluba. Septembri alguses jõustunud seadusemuudatus lubab neil nüüd veel kuueks kuuks Eestisse tööd otsima jääda.
„Jätkuvalt on ebasüsteemne uussisserändajate kohanemisega seotud teema, näiteks info puudumine neile vajalike teenuste kohta,” tõdes Kristjan Kaldur.
Riina Kallas
ärileht.ee
Töötukassa reservid kasvavad endiselt mühinal ja kümned miljonid eurod voolavad Eesti majandusest välja, arvavad nii tööandjad kui ka ametiühingud.
Nimelt on reservide maht kasvanud poole miljardi euroni ja raha piisaks ka mitmeaastase kriisi üleelamiseks, mistõttu töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku alandada töötukindlustusmakset 2,1%-ni senise 3% asemel. Kui praegu kehtiv töötuskindlustusmakse määr on töötajatele 2% ja tööandjatele 1%, siis ettepaneku kohaselt oleks see 1,4% ja 0,7%.
Kui valitsus nõukogu otsuse kinnitab, jääb inimestele ja ettevõtetele kokku kätte umbes 50–60 miljonit eurot rohkem. „Meie hinnangul pole täna ei moraalset ega rahalist õigustust töötajate ja tööandjate käest seda raha kokku koguda,” märkis tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar. „Töötuskindlustusmakse eesmärk on osaliselt kompenseerida töötuks jäänud inimeste sissetulekuid ja inimesi tööturule tagasi aidata. Riigi muude ülesannete täitmiseks töötuskindlustusmakset kasutada pole õige.”
Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidamisel maksuvaba tulu määra tõstmise võimalusi. Eelkõige arutati täiendava maksuvaba tulu määra tõstmist pensionäridel selliselt, et keskmine pension jääks järgmisel aastal maksuvabaks.
Esialgsete arvutuste põhjal tõuseks pensionäride täiendava maksuvaba tulu määr 18 eurot kuus, mis tõstab kogu tulumaksuvabastuse määra kokku 354 euroni. Eelnevalt on valitsus kinnitanud, et järgmisel aastal tõusevad pensionid 5,8 protsenti, 336lt eurolt 354 euroni. Seega jääb ka tuleval aastal keskmine pension maksuvabaks.
Tuleva aasta valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on praegustel andmetel 0,7 protsendiga prognoositavast SKPst ülejäägis, nominaalselt on eelarve 0,4 protsendiga SKPst veel puudujäägis.
Järgmisel aastal on enamikel valitsemisaladel võimalik rohkem riigi tulusid ümber jaotada. Riigi kulud suurenevad kokku üle 400 miljoni euro ehk ca 5 protsenti. Eelarve veel suurema mahu kasvuks valitsus võimalusi ei näe.
Ministeeriumid esitavad ettepanekud haldusalasisesteks muudatusteks rahandusministeeriumile homse päeva jooksul ning valitsus jätkab arutelu järgmisel kabinetinõupidamisel.
Järgmine kabinetinõupidamine toimub 19. septembril, riigieelarve on kavas anda Riigikogule üle 26. septembril.
Page 1074 of 1608
