Articles
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Käin tööl graafiku alusel, minu tööaega arvestatakse summeeritult kahe kuu kaupa. Viimasel ajal on seoses töötajate lahkumisega tööd nii palju, et puhkamiseks antakse vaid üks päev nädalas. Kas tõesti võib graafiku alusel töötava töötaja puhkeaeg olla ainult 36 tundi, nagu väidab tööandja?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Iganädalase puhkeaja regulatsioon on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-s 52, mille kohaselt peab töötaja puhkama vähemalt 48 tundi järjest 7 päeva kohta. Summeeritud tööaja arvestuse korral on iganädalaseks puhkeajaks 36 tundi. TLS ei sätesta, mis ajast nimetatud seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse. Oluline on, et mis tahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikust tundi.
TLS § 52 lõike 3 alusel eeldatakse, et puhkepäevadeks on laupäev ja pühapäev. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida teisiti, samuti on tööandjal õigus kehtestada seaduses sätestatust erinev iganädalane puhkeaeg. Nii võib tööajakava alusel töötava töötaja puhkepäev olla ka muul ajal kui nädalavahetusel.
Iganädalase puhkeaja pidev lühendamine 36-le tunnile ei ole kooskõlas TLS § 52-ga. Puhkeaja lühendamine 36 tunnile on lubatud vaid mõnes 7-päevases ajavahemikus, sest arvestusperioodi jooksul kokku tuleb töötajale tagada kogu seadusega ettenähtud puhkeaeg, s.o. keskmiselt 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Kui mõnes arvestusperioodi 7-päevases ajavahemikus on töötajale antud ainult 1 puhkepäev (vähemalt 36 tundi), tuleb puudujääv osa anda töötajale mõnes teises 7-päevases ajavahemikus.
Helve Toomla
••Töötame abikaasaga samas asutuses. Siiani oleme saanud ühel ajal puhata. Nüüd aga öeldi, et järgmisel aastal me enam koos puhkust ei saa. Kas abikaasadel ei olegi siis selleks õigust?
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).
http://www.epl.ee/news/melu/jurist-vastab-abikaasaga-koos-puhkamisest.d?id=66861481
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Ma olen olnud kolm kuud järjest haiguslehel. Kas haiguslehel oleku aja eest arvestatakse mulle ka puhkusepäevi?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Töölepingu seadus § 68 lõige 2 alusel arvatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatus lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Teie haigena oleku aeg annab õiguse puhkusele.
Lapsehoolduspuhkusel oleku aja eest ja kokkuleppel palgata puhkusel oleku aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg (nt põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne.) võetakse puhkuse arvestamisel arvesse.
Seadus lubab töölepingu pooltel leppida kokku ka muus ajas, mida nad kokkuleppeliselt arvestavad põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. Näiteks ei ole seadusest tulenevalt tööandjal kohustust arvata põhipuhuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka töötaja ajateenistuses oleku aeg, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et ka töötaja ajateenistuses oldud aeg loetakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.
Kaire Talviste
50-aastaselt töötuks jäädes on Eestis väga keeruline uuesti ree peale tagasi saada.
Tippjuht, kes oli harjunud sellega, et teda uude kohta üle ostetakse, jalutab nüüd sageli pargis oma koeraga. Viimasest kohast lahkudes uut pakkumist ei tulnudki ja ise ei tihka ta end pakkuma minna. Olgu öeldud, et vahepeal on mehel täitunud 50 eluaastat.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).
http://www.epl.ee/news/melu/korgem-vanus-on-tood-otsides-tihti-takistus.d?id=66861509
Soraineni advokaadibüroo partner ning vandeadvokaat Aku Sorainen kirjeldas Directoris, mida ta mõtleb, kui töötaja tuleb palka juurde küsima.
Tööandja seisukohalt on selge: ta ootab vastust, kuidas inimene, kes tuleb palka juurde küsima, aitab ettevõttel rohkem raha teenida.
Jagan inimesed, kes tulevad minuga palgast rääkima, mõtteliselt kolme kategooriasse: noor, karjääri keskpaigas olev töötaja ning tipptegija. Noore töötaja puhul kulub tööandjal omajagu aega ja raha, et kasvatada teda asjatundjaks. Tema palk on sel perioodil madalam ning kui ta tuleb palka juurde küsima, siis ta tunnetab, et tal tiivad kannavad.
Juhi jaoks on see selge märk, et töötaja arvates hakkab investeerimisperiood läbi saama ja ta tahab, et teda võetaks täie eest. Tihti arvab tööandja sedasama ja siis on kerge rääkida palgatõusust. Vahel juhtub, et töötaja arvates on tema oskused ja teadmised ning seega väärtus palju kõrgem kui tööandja meelest. Siis tekivad pinged, sest palgaootust ei täideta.
Karjääri keskpaigas olevatelt inimestelt tuleb väga otse küsida, mil viisil ta suudab ettevõttele rohkem kasu tekitada. Millist vastutust, projekte on ta valmis juurde võtma ja millist lisaväärtust kliendile pakkuma?
Kolmandas ja kõige küpsemas karjäärifaasis inimese puhul on tihti raskem leida viisi, kuidas saaks rohkem teenida ja olla seejuures firmale rohkem kasulik. Tema vastutus on juba niigi suur ta on tipus. Samas on sellisel inimesel hea ülevaade tervest organisatsioonist ja võibolla ta näeb mingit uut võimalust, mida tööandja ei ole märganud. Võibolla ta tahab võtta mingit vastutust, millele tööandja ei ole veel mõelnudki. selline ettepakek teeks igale tööandjale rõõmu. Lisaks on see inimene võibolla rohkem valmis panustama noorte spetsialistide arendamisse, mis on firma jaoks väga tähtis ülesanne.
Palga juurdeküsijatel on erinev suhtumine. Mõni tahab vastutust juurde võtta ning tuleb küsimusega, kas tema tegemistega ollakse rahul ja kas ta võiks palka juurde saada. Hea töötaja esmahuvi on see, kuidas firma veel edukamaks saaks. Hea töötaja huvi on see, kuidas firma veel edukamaks saaks. Firma on sellisele inimesele tänulik ning maksab talle tulevikus rohkem. Paraku on nii, et nende karjäär, kes suudavad firma huvi esmajärjekorda panna, läheb edasi.
Ent leidub ka neid, kes nende tingimuseks on kõigepealt palgatõus ja alles siis on nad valmis rohkem pingutama. Sellise suhtumisega inimesed on Sorainenist varem või hiljem lahkunud või on neil palutud lahkuda. Kui tööandjaga tekib kauplemine teemal "kui sa annad rohkem raha, siis ma töötan paremini", siis on töötaja väärtushinnangud paigast ära.
Page 1071 of 1608
