Articles
Klienditeenindajate nappus ajal püüab Selver oma töötajaid ametis hoida soodushinnaga kaupa pakkudes ja palka tõstes
«Oleme tänavu töötajate töötasusid korrigeerinud, palgatõus on olnud ametikohtade lõikes erinev, aga aasta jooksul on teenindajate palgad Selverites üle Eesti tõusnud keskmiselt 6 protsenti,» ütles Selveri personalidirektor Kristiina Palm. Ta lisas, et seejuures on olnud suurim teenindaja palgatõus, mis tõusis 26 protsenti.
Palmi sõnul saavad kõik teenindajad lisaks põhipalgale teenida lisatasu, mis sõltub inimese panusest, kogemusest, pädevustasemest ning kaupluse struktuurist. «Üldiselt jääb teenindaja palk 500 ja 600 euro vahele,» rääkis Palm. Lisaks saavad sellest aastast töötajad Selverist ka soodsamalt osta ning tasuta sporti teha. «Nendele soodustustele oleme saanud positiivset vastukaja ning tööjõu voolavus on tänavu vähenenud,» rääkis personalijuht ja lisas, et firma jälgib konkurentsiolukorda ning korrigeerib palku ka edaspidi vastavalt tööturul toimuvale.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Hanneli Rudi
Vahur Koorits
Rahandusministeerium leevendas natuke töötuskindlustusmakse määra kehtestamise korra muudatusettepanekuid, aga tööandjad pole endiselt rahul, sest peavad võimatuks rahandusministeeriumi nõuet teha töötuskindlustusmakse ennustus neljaks aastaks ette.
Juba mitmendat aastat käib ühelt poolt valitsuse ja teiselt poolt tööandjate ja ametiühingute vahel võitlus töötukassa raha üle. Töötukassa saab oma tööks vajaliku raha töötavate inimeste palkadelt. Sel aastal maksab iga inimene oma brutopalgast kaks protsenti töötuskindlustusmakset ja tööandja maksab omalt poolt veel ühe protsendi.
Valitsus on üritanud järjekindlalt suurendada oma kontrolli töötukassa üle. Tööandjad ja ametiühingud kahtlustavad, et selle põhjuseks on valitsuse soov kasutada töötukassa raha riigi kulude katmiseks. Nimelt võetakse töötuskindlustusmakset inimeste brutopalga pealt täpselt nagu ka tulumaksu, aga maksu nimi on lihtsalt teine.
Riigikogusse saadetud riigieelarve baasseaduse muutmisega eelnõuga tahtis rahandusministeerium muuta oluliselt ka töötuskindlustusmakse määramise korda, suurendades valitsuse rolli, sidudes makse suuruse eelarve tasakaaluga ja jättes lõpliku otsustusõiguse riigikogule.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsari sõnul oleks see teinuks töötuskindlustusmaksest juba olemuslikult kõige tavalisema riikliku maksu, mille seos tööjõuturu olukorraga olnuks olematu.
Sotsiaalpartnerite terava kriitika peale muutus rahandusministeerium natuke töötuskindlustusmakse määramise korda. Eelnõu on Tamsari sõnul algsega võrreldes muutunud mõistlikumaks, sest sealt on kadunud nägemus, et töötuskindlustusmakse määrab parlament ja otsus on seotud riigieelarve tasakaalu kohustusega.
Ometi on tööandjad ka parandatud eelnõu suhtes kriitilised. Praegusel kujul nõuab eelnõu töötukassa nõukogult ettepanekut maksemäärade osas neljaks aastaks, sealhulgas koos majandusprognoosidel põhineva analüüsiga.
"Mitte keegi, sealhulgas rahandusministeerium, ei suuda teha adekvaatset majandusprognoosi nelja aasta peale. Prognooside põhjal, mida pole, oodatakse töötukassa nõukogult otsuseid, kus poole protsendipunktisel eksimusel on kaheksakohalised hinnalipikud. Võimalus reaalsete majandusolude põhjal maksemäära korrigeerida jääb ainult valitsuse pärusmaaks, töötukassa nõukogu on lihtsalt reisisaatja rollis," kritiseeris Tamsar.
Teine valupunkt on tema sõnul see, et eelnõu kohaselt tohib jooksva aasta maksemäära muuta ainult ülespoole. "Kui tegelik eesmärk oleks töötukassa paindlikkus tööjõuturu olukorrale reageerimisel, ei keelaks seadus korrigeerimist kummaski suunas, vaid vastavalt töötajate ja tööandjate parimatele huvidele saaks makset korrigeerida mõlemas suunas," leidis Tamsar.
Praeguse valitsuse koalitsioonilepe ütleb Tamsari sõnul õigussüsteemi ja ärikeskkonna parandamise peatükis, et mistahes "ärikeskkonna muutuste puhul lähtutakse õiguskindluse ja konkreetse valdkonna ettevõtluse esindajate kaasamise põhimõttest".
"Täna vajavad ettevõtluse esindajad küll veenvat kinnitust, et see punkt ka tegelikult midagi tähendab. Kuigi meie oleme viimased kahtlema koalitsiooni parimates kavatsustes ja meelekindluses, oleks küünilisel vaatlejal lihtne näha töötukassa ümber toimunus ja toimuvas väsimatut ja järjekindlat sotsiaalpartnerluse imiteerimist," kritiseeris Tamsar.
Veel ühe muudatuse kohaselt teeb töötukassa nõukogu igal aastal hiljemalt 21. augustiks ettepaneku töötuskindlustusmakse määrade kehtestamiseks valitsusele nelja järgneva aasta kohta varasema ühe asemel. Ettepaneku esitamise tähtaeg on valitud selline, et ettepanekuga saaks arvestada riigieelarve koostamise protsessis.
Seda punkti pidas absurdseks sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, sest töötukassa nõukogu lähtub ettepaneku tegemisel valitsuse suvisest majandusprognoosist, mis valmib samal ajal ehk umbes 20. augusti paiku.
Eesti Päevaleht küsis ekspertidelt, mida peaks tegema, et Eesti pensionifondide olukorda parandada. Kui enamasti arvatakse, et meie pensioniraha ei saagi suures mahus investeerida või et turg on liiga noor, et hästi toimida, leiab näiteks investeerimispankur Henrik Igasta, et fondid liiguvad juba kohaliku turu elavdamise poole.
Turg on noor ja ei toimi. Loodame, et hakkab
Eiki Nestor
rahanduskomisjoni liige (SDE)
Võrreldes teiste OECD riikidega on meie pensionifondid nooremad ning mahud ja kogemused väiksemad. Viimati oktoobrikuus arutas rahanduskomisjon näiteks tasusid, mida fondid võtavad, ja nende reguleerimist. Iseenesest tunduks loogiline, kui fond, mis toodab paremini, võtaks suuremat tasu ja vähem edukas vähem.
Praegu hoiame jätkuvalt tasemel kontrolli peal, sel aastal pidi tähtaeg lõppema ja riigikogu võtab vastu seadust, mis piiraks seda veel kuni 2018. aasta lõpuni. Valitsemistasude piirmäär jääb kehtima sisuliselt sellepärast, et turg ei toimi ja on kartus, et piirmäärade kaotamisel suurenevad tasud veelgi. Inimene peaks võrdlema tootlust ja seda, palju ta valitsemistasuks maksaks, ja siis valima, kus fondis ta raha soovib koguda. Tegelikult sellist seost ei eksisteeri. Me küll muutsime seadust, et inimesed saaksid rohkem kordi aastas fondi vahetada, aga seegi pole tegelikku muudatust toonud. Loodame, et turg hakkab tööle, sest tõesti – pensioni mõttes on asi meil alles uus.
Investeeringute protsent pole samuti üllatav, aga siin ei ole lihtsalt kuhugi investeerida, milles pole süüdi pensionifondid, kes peavad lähtuma sellest, mis on pensionikogujale kasulik. Olen seda meelt, et ei saa kehtestada mingit kohustuslikku protsenti, kui palju Eestisse peaks investeerima, sest oleks kuritegu panna pensionifondi investeerima sinna, kust ei ole loota head tootlust.
Tootlikkuse puhul peaks turg küll toimima, inimesed peavad jälgima, milline fond rohkem toodab. Ühtlasi peavad aga kõik teadma, et konservatiivsed fondid toodavad vähem, aga on raha säilimise huvides ehk kasulikumad.
Muutused paremuse poole juba toimuvad
Henrik Igasta
MTÜ Finance Estonia esindaja, investeerimispanga Superia juhatuse liige
Meiesugusel Euroopa äärealal asuval nanoriigil on raske inflatsiooniga võidelda. Parim viis pensionifondide seisukohast on portfelli arvestatava osa investeerimine kohalikesse varadesse, näiteks kinnisvarasse, metsamaasse, infrastruktuuriettevõtetesse jne.
Ma ei tahaks pensionifonde ajaloolise tootluse baasil kuidagi materdada, sest muutused paremuse poole minu arvates juba toimuvad. Oleme Finance Estoniaga juba paar aastat edastanud sõnumit, et Eesti pensioniraha võiks kohalikul turul aktiivsemalt osalema hakata. Optiliselt tundus meie pensionivarade jaotuspilt mõne aasta eest pehmelt öeldes jabur. Osa fonde olid näiteks sellise struktuuriga, mille tõttu ei olnud siia investeerida praktiliselt võimalik, sest nende standardile vastavate instrumentide valik oli Eestis väga piiratud. Viimase aasta jooksul on suhtumine selgelt muutunud, pensionifondid otsivad täna aktiivselt võimalusi, et kohalikule turule investeerida.
Mis puudutab fonditasusid, siis mida väiksem on hallatav varade baas, seda suuremad on haldamiseks tehtavad kulud. Enamikus Euroopa riikides on tasud võib-olla tõesti väiksemad, aga ka pensionivarad per capita on kordi suuremad kui Eestis. Meie pensionivarade kesist tootlust ei põhjusta suured tasud, põhjus on olnud hoopis pensionifondide ülereguleeritus, eriti pärast 2008–2009 kriisi. Mina vähendakski teise samba reguleeritust, sh võimaldaks suuremal määral investeerida ebalikviidsetesse varadesse. Miks ei võiks luua raamistikku kinniste või poolkinniste teise samba fondide käivitamiseks, mida saab vahetada viie või kümne aasta tagant? See aitaks Eesti pensioniraha investeerida pikaajaliselt mittenoteeritud ja pika iseloomuga varadesse, mis oma riski ja tulususe profiililt sobib pensionifondi portfelli hästi.
Riik võiks tuua börsile ka oma parimad firmad, eeskätt Eesti Energia, Eleringi ja Tallinna Sadama ja teha riigi võlakirja.
Fonde on palju ja need ei julge riskida
Lasse Lehis
maksumaksjate liidu juht
Valitsemistasude mõttes ongi kulud seda suuremad, mida väiksemad on fondid. Ühe inimese palgasumma läheb jagamisele väiksema summa peale kui kuskil suuremas riigis. Ehk on ka fonde liiga palju ja neid peaks kunstlikult vähendama? Siis pole jälle kliendil nii suurt valikuvõimalust. Ühest küljest on hea, et on konkurents, aga arvatavasti ongi konkurents praeguse olukorra tekitanud. Kõik pangad pakuvad nelja fondi ja kõiki riskiastmeid. Siin on küsimus ka fondide kulupoliitikas ja kui läbipaistev see süsteem on. Näiteks kui fond ostab panga kaudu teenuseid sisse, siis on meil seda rahakasutust väga raske kontrollida. Läbipaistvust peaks rohkem jälgima.
Eestisse investeerimise koha pealt olen ma kõige pessimistlikum, sest kui seda just kunstlikult ei tekita, siis Eestis ei ole lihtsalt finantsturgu. Siia investeerimise sundimist ma heaks ei pea. Võib-olla peaks siia investeerimist pigem soodustama, kasvõi riigiettevõtete vähemusosaluse börsile viimisega.
Fondid ei julge ka riske võtta, sest inimesed jälgivad neid tähelepanelikult ja kliendi enda juurde ülemeelitamiseks peab näitama pigem lühiajalist head tootlikkust, eriti enne fondivahetuse lõppemise perioodi. Aga tegelikult ei ole inimesed asjadega kursis ja fondid üritavad end heast küljest näidata inimestele, kes ei ole tegelikult asja süvenenud. Ka ühe riikliku fondi loomisega tekib kasvõi poliitikute korruptsioonioht ja küsimused, et kes seda kontrollib.
Konkurents ei aita, mastaabiefekt aitab
Villu Zirnask
Eesti Päevalehe arvamustoimetaja
Kuidas on võimalik, et Taani pensionifondide tegevuskulud võrduvad 0,1%-ga varadest, aga Eesti pensionifondidel moodustavad ainuüksi administratiivkulud varadest 1,9%? Lihtne: Eestis on terve kari väikseid fondivalitsejaid, aga Taanis põhiliselt üks, riigile kuuluv ATP. Pealegi pole ATP-l suuri turundusmuresid, erinevalt Eesti fondivalitsejatest, kes püüavad üksteiselt kliente üle lüüa. Võib-olla olid – ja on praegugi – Eesti pensionisüsteemi rajajad naiivsed, kui arvasid, et konkurentsi soodustamine aitab fondide valitsemistasusid alla suruda.
„Tasude üle ei ole konkurentsi soovitud määral tekkinud,” kurdetakse seletuskirjas seaduseelnõule, mis näeb ette kohustuslike pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivuse pikendamist viie aasta võrra. Kehtivust võiks ühe hooga pikendada kümne aasta võrra või rohkemgi, sest mastaabiefekti, mis võimaldab väga väikseid tasusid suurtes riikides, Eestis ei ole ega tule.
Konkurentsi elavdamiseks tehtud seadusemuudatus, mis võimaldab fondi korra kvartalis vahetada, on pigem fondivalitsejate kulusid suurendav kui vähendav. Ennem on võlukepike, mis suudab Eestisse tuua väiksemad haldustasud, mastaabiefekt, mitte konkurents.
Miks ei pane kasinad arvud majanduseksperte muretsema?
••„Pensioni kogumine on väga pikaajaline protsess, 30–40 aastat, seega ei maksa end lühiajalistest tulemustest liialt heidutada lasta.” Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi nõunik
••„Pikemas plaanis on pensionivarad suurenenud. Õiged investeeringud õigel ajal – see võiks olla investeeringute kuldne reegel.” Magnus Piirits, finantsanalüütik
••„Viie aasta sisse jääb ajalooliselt suur finantskriis, kui järgmisel aastal jääb viie aasta statistikast 2008 välja, siis peaks pilt arvestatavalt muutuma.” Meelis Hint, Swedbank Investeerimis- fondid AS-i juhatuse liige
••„Kui kardame liialt seda, et osa säästudest võib mädanema minna, ei tee me ka sääste, mis läheksid idanema.” Indrek Seppo, finantsanalüütik
Mõtted kogunud Riin Aljas
Rahandusministeerium jättis kooskõlastamata töötuskindlustumakse määrade alandamise ja tegi ettepaneku jääda kehtivate määrade juurde, vahendab BNS.
Ministeeriumi kooskõlastuskirjas ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et kuigi ministeeriumile esitatud analüüs näitab, et töötukassa netovarade maht on kasvamas, mis viitab rahaliste vahendite piisavusele saavutamaks töötukassa põhikirjalisi eesmärke ka praegustest madalamate töötuskindlustusmaksemäärade tingimustes, ei pruugi see päris nii olla.
Rahandusministeerium on tööstuskindlustusmakse määrade alandamise vastu toonud välja kolm peamist argumenti. Esmalt on ministeeriumi hinnangul ette näha 2015. aastast töötukassa klientide hulga kolmekordistumist, mis on seotud töövõimereformiga millega laienevad nii töötukassa poolt pakutavad teenused kui ka sihtrühm. Kuigi reformi üks eesmärkidest on läbi inimeste tööle aitamise vähendada valitsussektori kulutusi töövõimekao hüvitamisele ja seotud teenustele, kaasnevad uue süsteemi käivitamisega kulud, kirjutab Ligi.
"Just üleminekuperioodiks 2015-2020 on oluline jätta vabu vahendeid, millest rahastada ettenägematusi. Samuti lõpeb alates 2021. aastast struktuurivahenditest tööturuteenuste rahastamine ja seetõttu tuleb nende finantseerimine uuesti üle vaadata," seisab Ligi kirjas Taavi Rõivasele.
Samuti oleks rahandusministeeriumi hinnangul uute maksemääradega probleemne eelarvetasakaalu eesmärgi saavutamine. Nimetatud eesmärgi võtmine on stabiilsusprogrammiga esitatud ka Euroopa Komisjonile. Töötuskindlustusmakse määrade langetamine mõjutab olulisel määral selle eesmärgi saavutamist, tekitades täiendava vajaduse suurendada mingis valitsussektori valdkonnas tulusid või vähendada kulusid, kirjutas Ligi.
Lisaks toob rahandusminister välja, et puudub põhjalik analüüs, millised on töötukassa pikaajalist majandustsükli-ülest toimimist tagavad optimaalsed töötuskindlustusmakse määrad ja kus asetsevad töötukassa nõukogu poolt välja pakutud maksemäärad 1,4 protsenti ja 0,7 protsenti võrreldes nende optimaalsetega ning millal ja mis suunas tuleb määrasid sellest lähtuvalt tulevikus muuta.
Meie seisukoht on, et maksusüsteem peaks olema stabiilne ja õiguslikult järjepidev. Sellest tulenevalt tuleks maksemäärasid muuta nii harva kui võimalik, ütles Ligi.
Kuna töötuturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra alusel moodustuv summa sõltub töötuskindlustusmakse määradest, ei kooskõlasta rahandusministeerium uusi määrasid. Seega on kehtivate maksemäärade tingimustes vajalik leida uued ülekantavate vahendite määrad, mis katavad 2014. aastaks planeeritud tööturuteenuste ja –toetuste kulud, kirjutas Ligi.
Septembris tegi nelja poolt- ja kahe vastuhäälega tegi Eesti Töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 2,1 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,4 protsenti ja tööandjatel 0,7 protsenti. Langetamise poolt olid ametiühingud ja tööandjad ning vastu oli sotsiaalministeerium.
Käesoleval aastal on töötuskindlusmakse määr kolm protsenti, millest töötajatel tuleb maksta kaks protsenti ja tööandjatel üks protsent.
2,1-protsendilise maksemääraga oleks 2014. aastal töötuskindlustuse kogutulud 125,7 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaks 121,6 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 36 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2014. aastal saama töötuskindlustushüvitist 19 407 inimest, koondamishüvitist saab 6307 inimest ja maksejõuetushüvitist 2100 inimest.
2014. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 529,4 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 469,4 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 525,3 miljonit eurot.
Katseajaks töövõtulepinguga tööle vormistatud naine avastas üllatusega arsti juures, et kuigi ta maksab sotsiaalmaksu ning ta peaks igati õigusega olema ravikindlustatud, siis tegelikult tal kindlustuskaitse puudub. Ministeeriumi kinnitusel on tegu tööandja veaga, sest sotsiaalmaksu tasumine ei tähenda automaatselt ravikindlustuse saamist.
«Praegu mul ravikindlustus puudub, kuigi minu sissetulekult peetakse kinni kõik maksud, sh ravikindlustus,» kirjutas augustis toimunud töökohavahetuse tõttu keerulisse olukorda sattunud naine sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Kui ta uuris asja haigekassast, siis öeldi talle, et kolmest kuust pikemate lepingute korral on tal ravikindlustus olemas, kuid selleks tuleb teha avaldus ning kindlustus hakkab kehtima kolm kuud pärast avalduse esitamist.
«Seega olen sisuliselt kolm kuud kindlustuseta, kuid kõik maksud (sh sotsiaalmaks) peetakse kinni,» tõdes naine. Avaldust ta ei esitanud, kuna ei teadnud sellest, ja nüüd mitu kuud hiljem tundub see mõttetu.
«Praegu on minult sotsiaalmaksu võetud ebaseaduslikult ja see peaks kuuluma tagasimaksmisele, sest teenust mulle ju ei osutata,» on ta veendunud. Ta soovitab sotsiaalministril vastavad seadused üle vaadata, et inimesel tekiks kindlustuskaitse kohe tööettevõtulepingu sõlmimisel. «Juhul, kui see pole võimalik, siis ei tohiks sissetulekult ka sotsiaalmaksu (haigekassale) kinni pidada, sest siis saavad inimesed vabanevate vahendite arvel ise ravikindlustuse sõlmida (erafirmast ) või eraarsti juurde minna,» oli ta veendunud.
Õigus kahjutasule
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ülle Jordani selgituse kohaselt saab ravikindlustuse inimene, kelle andmed on kantud vastavasse registrisse. Antud juhul oleks seda pidanud tegema töö tellija, kes maksab sotsiaalmaksu. Jordan selgitas, et seda võib teha ka inimene ise, kuid see on võimalus, mitte kohustus.
Kui need andmed esitatakse haigekassale kehtiva kindlustuskaitse ajal, siis jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta ning kolmekuuline ooteaeg ei rakendu. Ametniku kinnitusel poleks naine ravikindlustusest ilma jäänud, kui tema kohta oleks õigeaegselt esitatud andmed, kui tal kehtis veel eelmisest töökohast saadud kindlustuskaitse.
«Kindlustuskaitse saamiseks on vajalik andmete esitamine ravikindlustuse andmekogusse, ainult sotsiaalmaksu maksmisest ei piisa,» tõdeb Jordan. Ta selgitas, et ravikindlustuse olemasolu kontrollivad meditsiiniasutused just selle andmekogu põhjal.
Kui vahepeal katkenud ravikindlustuse tõttu on aga inimene saanud kahju, siis on tal õigus esitada kahjunõue. «Ravikindlustuse seaduse § 14 lõige 1 sätestab õiguse nõuda kahju hüvitamist isikult, kes oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, kui selle tõttu tekkis ravikindlustust taotleval isikul kahju,» selgitas Jordan.
Page 1068 of 1608
