Articles
Heli Lehtsaar
Arvutused näitavad, et tänane 30-40 aastane tööl käiv inimene hakkab pensionile jäädes I ja II sambast saama pensioni, mis moodustab tema viimasest palgast umbes 40%. Ootused on aga sellest numbrist tavaliselt tunduvalt kõrgemad. Kuidas oma tulevane pension ootustele vastavamaks muuta?
Kõigepealt taustast, miks olukord pensionidega on tulevikus selline, nagu eespool kirjeldatud. Esiteks Eesti rahvastik vananeb ja elab kauem. See tähendab, et ühiskonnas on rohkem vanu inimesi, kellele pensioni maksta.
Teiseks sünnib Eestis liiga vähe lapsi, et üleval pidada palju suurearvulisemat seeniorite põlvkonda. Selle olukorra leevendamiseks kehtib meil juba üle kümnekonna aasta mitmeastmeline pensionisüsteem. Esimest ehk riiklikku sammast rahastatakse töölkäivate inimeste sotsiaalmaksust (pensionikassase läheb sellest 20%). II samba ehk kohustusliku kogumispensioni puhul läheb inimese brutopalgast 2% tema valitud pensionifondi ja riik lisab sellele tema palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4% . Selle võrra jääb inimese riikliku pensioni (I sammas) kindlustusosak väiksemaks. I ja II sambale lisandub võimalus investeerida ka III sambasse ehk vabatahtlikku kogumispensionisse.
Tarbijaveebist minuraha.ee leiad kalkulaatori (http://www.minuraha.ee/kalkulaatorid/?popup=pensionikalkulaator_tulevik), mis aitab välja arvutada oma tulevase pensioni umbkaudse suuruse I ja II sambast. Kui võtta näiteks 35-aastane inimene, kel on tööstaaži 12 aastat ning teenistus Eesti keskmise palga suurune ning kes ühines II sambaga 2003 aastal, siis temale I ja II sambast kokku makstav pension moodustab ta viimasest palgast umbes 41%. Samade „parameetritega“ inimesel, kel II sammast pole, on see protsent vaid 30. Kuid nagu näha, ei ole rõõmustamiseks põhjust ka II samba omanikul – kui ta just ei ole rahul sellega, et pensioniea sissetulek on väiksem kui pool tema viimasest palgast. Seega tuleb igaühel, kes soovib tulevikus saada suuremat pensioni, ise sellesse panustada.
Kui palju sa pensioni tahaksid?
Sellele küsimusele vastamiseks soovitame teha mõnest küsimusest ja arvutusest koosneva harjutuse, mille leiad siit (http://www.minuraha.ee/kui-palju-raha-pensionieas-vajad/). Kui harjutus tehtud ja summa teada, saad hakata mõtlema sellele, millised on võimalused pensionieaks soovitud summa kokku saamiseks.
Pensioniraha kogumiseks on noorematel aega aastakümneid. See annab paindlikkuse valida enda riskitaluvuse, oskuste ja kogumiseks jäänud ajaga kokkusobiva viisi. Rusikareegel ütleb, et pikaajalisel kogumisel võib üldjuhul lubada suuremat riski kui siis, kui kogumiseks on jäänud alla viie aasta. Enne, kui mõne investeerimisviisi kasuks otsustad, peaksid end selle olemuse, riskide ja kuludega (teenustasud, maksud) kurssi viima. Seda saad teha siin (http://www.minuraha.ee/voimalused-pensioni-kogumiseks/).
Kuhu investeerida?
Mõned võimalused pikaajaliseks investeerimiseks on näiteks investeerimisfondide osakud, III samba pensionifondid või pensionikindlustused, aktsiad ja kogumiskindlustused. Samuti võib kaaluda investeerimist näiteks kinnisvarasse, kuid see eeldab suurema algkapitali olemasolu.
Väiksemate summade kaupa, näiteks 30—40 eurot kuus, saab raha paigutada investeerimisfondidesse. Nende puhul on riskid rohkem hajutatud kui ise üksikute ettevõtete aktsiaid ostes, sest fond investeeribki erinevate ettevõtete aktsiatesse (või võlakirjadesse). Aktsiate ostmisel pead ise suurema eeltöö ära tegema, et leida sobiv ettevõte, millesse investeerida, samuti ei ole mõistlik paarikümne euro kaupa aktsiaid osta, kuna teenustasud söövad siis investeeringust liiga suure tüki.
Kogumiskindlustus võimaldab samuti väiksemate summade kaupa koguda, seda kas investeerimisriskiga või -riskita elukindlustuse või pensionikindlustuse lepingute kaudu. Ühtlasi on kogumiskindlustuse lepingut sõlmides kindlustatud ka su elu.
III sambasse on samuti võimalik väiksemate summade, näiteks 20–40 euro kaupa kuus raha panna. Investeerides saad valida, kas tahad raha koguda vabatahtliku pensionifondi osakuid ostes või kindlustusandjaga pensionikindlustuse lepingut sõlmides. Võimalik on teha ka mõlemat. Tasub teada, et III samba investeeringutele kehtib maksusoodustus. Kui paigutad kalendriaasta jooksul kuni 15% (maksimaalselt 6000 eurot) oma brutosissetulekust III sambasse (pensionikindlustuse puhul ei lähe arvestusse kindlustuskaitseks makstud summad), maksab riik sulle investeeritud summalt tulumaksu tagasi.
Kaire Talviste
Kui tööandjad kroonilisi haigusi ei kardaks, saaksid nad endale väga palju lojaalseid töötajaid.
Eestis põeb umbes 1500 inimest haruldast kesknärvisüsteemi haigust sclerosis multiplex’i (SM), kuid see on siiski hinnanguline arv. Lisagem siia juurde veel haigete pereliikmed, sõbrad, tööandjad – neid puudutab see haigus samuti. Enamasti tabab see haigus noori täiskasvanuid nende parimas tööeas: vanuses 20–40. Sõltuvalt kahjustuse kohast võib inimesel ilmneda erinevaid probleeme: näge-mishäireid, jalgade nõrkust ja kangust, tasakaaluhäireid, käte värisemist, tundlikkuse häireid jne. SM-ile on iseloomulikud ägenemise perioodid, kui haigusnähud süvenevad või lisandub midagi uut. Sellele järgneb taas stabiilne seisund, kui sümptomid taanduvad või kaovad. Nõnda on teatud aeg võimalik oma haigust tööandja eest varjata ja seda paljud haiged teevadki. Ka tööle kandideerides eelistatakse haigusest mitte juttu teha, sest mõni tööandja kuuleb vaid sõnu krooniline haige ja kummalist terminit sclerosis multiplex – rohkem ta sellele kandidaadile aega ei pühenda.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).
http://www.epl.ee/news/melu/krooniline-haige-tahab-ja-suudab-ka-tood-teha.d?id=66831829
Ettevõtlusega alustamine on põnev ning varem või hiljem saabub päev, kus oleks vaja palgata lisajõudu. Tööõiguse ekspert Heli Raidve annab nõu, millistele küsimustele enne selle suure otsuse tegemist peaks tähelepanu pöörama.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt:
http://www.juhtimine.ee/2095718/10-mottekohta-enne-esimese-tootaja-palkamist
Helve Toomla, jurist
Kas mul on võimalik võtta ette korralist puhkust ja kui palju lisaks juba saadaolevale korralisele puhkusele? Võtsin sel aastal välja oma korralise puhkuse 28 päeva. Aga kas mul oleks võimalik kasutada ka 14 päeva oma järgmise aasta korralisest puhkusest?
Nõuda järgmise kalendriaasta puhkust kindlasti ei saa, aga kui tööandja sellega soostub, siis poolte kokkuleppel võib niimoodi teha. Arvestada tuleb sellega, et töölepingu lõppemise korral on tööandjal õigus ette antud puhkuse tasu töötasust kinni pidada või töövaidlusorgani kaudu tagasi nõuda.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).
http://www.epl.ee/news/melu/jurist-vastab-ette-puhkamisest-palgata-puhkusest-ja-kasunduslepingust.d?id=66815363
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib:
Töötaja on tööõnnetuses saadud vigastuse tagajärjel jäänud haiguslehele ning on kokku olnud haiguslehel nüüd juba pikemat aega. Kas tööandjal on õigus tööõnnetuse tagajärjel pikemale haiguslehele jäänud töötajale tööleping üles öelda terviseseisundi vähenemise tõttu?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Küsimus on ajendatud tõenäoliselt varasema tööseadusandlusega sätestatud seisukohtadest. Nimelt, enne 01.07.2009. aastat kehtinud töölepingu seaduse (TLS 1992) § 107 lõike 2 kohaselt pidi tööandja töövigastuse tõttu ajutiselt töövõimetuks jäänule säilitama töökoha tema tervenemiseni või invaliidsuse kindlaksmääramiseni. Kehtiv töölepingu seadus (TLS) taolist regulatsiooni ette ei näe ning tööõnnetusest põhjustatud pikaajalist haigestumist erandina töölepingu ülesütlemisel välja ei too.
Kuidas reguleerib aga taolist olukorda hetkel kehtiv tööseadusandlus? TLS § 88 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Seadus eeldab töövõime vähenemisel terviseseisundi tõttu pikaajalisust, ehk siis vaadatakse, kas tööülesannete täitmine on takistatud nelja kuu jooksul. Neljakuulist perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult.
Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale võimalusel teist tööd (TLS § 88 lõige 2). Taolise kohustuse eesmärk on hoida ära töösuhte ülesütlemine ning võimaldada töötajal jätkata töötamist, tagades seeläbi tema sissetulek. Kuna teise töö pakkumise kohustuses väljendub selgelt töötaja ülesütlemiskaitse õiguse realiseerumine, tuleb kohustust tõlgendada laiemas tähenduses. Ülesütlemine ei ole lubatud, kui tööandjal leidub tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Pakkumine ei saa piirduda seega üksnes töötaja erialase tööga. Selline on olnud ka Riigikohtu seisukoht. Riigikohtu 8. novembri 2006. a otsuse nr 3-2-1-103-06 järgi ei saa tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd piirduda vaid kitsalt töötajale erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema. Lisaks tuleb tööandjal pakkuda enne töölepingu ülesütlemist töötajale ka töökohti, mille puhul tuleks tal korraldada täiendusõpet, kohandada töökohta või muuta töötingimusi, kui see võimaldab töötajal töösuhet jätkata. Tööandjal lasub kohustus siiski juhul, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja teise töö pakkumine on asjaolusid arvestades mõistlik.
Page 1072 of 1608
