Articles
Suurbritannias läbi viidud uuring näitas, et peaaegu poolte inimeste töölaual valitseb suur segadus ning selle tulemusel minnakse kolleegidega tülli, saadakse ülemuselt noomitada ja tuntakse suuremat tööstressi.
Keskmiselt vedeleb iga töötaja laual umbes 19 kasutut paberit ning pooled uuringus osalenud töötajatest tunnistas, et on kaotanud olulisi dokumente, sest nende töölaud on segamini, vahendab femalefirst.co.uk.
Paljud lisasid, et koristasid oma töölauda viimati umbes pool aastat tagasi.
Selgus, et mõne töötaja laud on lausa niivõrd segamini, et nende kolleegid või ülemus on pidanud neile märkuse tegema. Üks töötaja kümnest on lausa ametliku hoiatuse saanud segamini töölaua eest.
Uuringus osales 2000 britti ja peaaegu kolmandikul vedeleb töölaual pooleldi söödud toitu, tühjasid pakendeid või pudeleid ning pea pooled tunnistasid, et jätavad mustad nõud töölauale.
Kuigi arvatakse, et naised on korralikumad ja puhtamad kui mehed, siis uuringust selgus, et õrnema soo esindajate töölauad on täpselt sama segamini kui meestel.
Äripsühholoogia professor dr Tomas Chamorro sõnas, et segamini töölaud mõjub halvasti nii mõtetele kui ka suhetele töökaaslastega.
Umbes pooled küsitletutest kinnitasid, et tajuvad stressi tõusu, kui peavad rinda pistma segamini töölauaga kohe hommikul. Hoolimata sellest koristab enamik inimesi oma tööpinda umbes vaid korra kuus.
Olulised näitajad:
* Naised on sama räpakad kui mehed.
* 52 protsenti inimestest koristab töölauda vaid korra kuus, 10 protsenti teeb seda kuue kuu vältel.
* 48 protsenti töötajatest on kaotanud olulisi dokumente, sest nende töölaud on segamini.
* 56 protsenti osalejatest tunnevad stressi, kui neile vaatab hommikul vastu segamini laud.
Toimetas Naine24
Delfi Majandus
Riigikantselei saatis esmaspäeval kooskõlastusringile valitsuse määruse, mis kehtestab avaliku sektori tippjuhtidele ühtsed nõuded ning loob tippjuhikandidaatide registri.
Määrusega kehtestatakse ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, riigikantselei direktorile, ameti, inspektsiooni ja häirekeskuse peadirektorile ning riigiarhivaarile esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord. Kokku on määrusega hõlmatud 95 tippjuhi ametikohta, vahendas BNS.
Tippjuhi puhul on nõutavaks hariduseks magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Juhtimiskogemust peab tippjuhil sõltuvalt ametikohast olema kas kolm või viis aastat.
Määruse kohaselt peab tippjuht inglise keelt mõistma ja rääkima vähemalt C1- ning kirjutama vähemalt B2-tasemel, teist võõrkeelt mõistma ja rääkima vähemalt B2- ning kirjutama vähemalt B1-tasemel.
Teise võõrkeelena sätestatakse vene, saksa või prantsuse keele oskuse nõue. Eesti keele oskust nõutakse kõigilt kõrgematelt riigiametnikelt vähemalt C1-tasemel.
Kehtiva korra kohaselt nõutakse tippjuhilt kas ühe võõrkeele oskust kõrgtasemel või kahe võõrkeele oskust kesktasemel. Senisest kõrgemate nõuete esitamine tippjuhi keeleoskusele on määruse seletuskirja kohaselt põhjendatud Eesti ees seisvate väljakutsetega olla arvestatavaks partneriks rahvusvahelises koostöös ja viia 2018. aastal edukalt läbi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine.
Määruses kehtestatud üldise reegli kohaselt täidetakse vaba tippjuhi ametikoht avaliku konkursi korras. Samas võib ministeeriumi kantsleri teenistusse võtta ka konkursita.
Konkursita saab tööle võtta ka välisministeeriumi asekantsleri, politsei ja piirivalveameti peadirektori, päästeameti peadirektori ja häirekeskuse peadirektori. Samuti kaitsepolitseiameti ja teabeameti peadirektorid.
Määruse kohaselt peab vähemalt kord kahe aasta jooksul toimuma tippjuhi hindamine, millele järgneb arenguvestlus vahetu ülemusega. Tippjuhi hindamist korraldab riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide kompetentsikeskus.
Lisaks kehtestab määrus tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise korra, mille eesmärk on seletuskirja kohaselt toetada tippjuhtide värbamist, tagades kompetentsete kandidaatide olemasolu avaliku teenistuse tippjuhi konkurssidel.
Tippjuhikandidaatide hulka arvab isikud nende nõusolekul tippjuhtide valikukomisjon. Tippjuhtide kompetentsikeskus võib teha ettepaneku tippjuhikandidaadiks arvamise kohta tippjuhtide järelkasvuprogrammi läbinud isikule, ametikohalt lahkunud tippjuhile või avalikul konkursil osalenud isikule.
Määruse jõustumisel kasvab seletuskirja kohaselt riigikantselei töökoormus senisest suurema arvu avalike konkursside, hindamises ja arendamises osalevate tippjuhtide arvu kasvu ja tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise näol lisanduva uue tööülesande tõttu.
Lisakulude katmiseks taotletakse täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Tippjuhtide arendustegevusteks aastateks 2014–2017 taotletakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.
Määruse näol on tegemist tänavu 1. aprillil jõustunud avaliku teenistuse seaduse (ATS) rakendusaktiga.
Linda Pärn, reporter
Küsisime tänase võrdse palga päeva puhul karjäärinõustaja Tiina Saarelt, mille järgi hinnata seda, et kas kättesaadav palk on liiga väike ja kuidas seda juurde küsida. Saar rõhutas muu seas, et nii naised kui mehed peaksid aru saama, et mees ei ole tänapäeva Eestis enam pere toitja.
“Mehed küsivad kohe suurema summa, kuna nad peavad ju baaris välja tegema ja neil ei ole piinlik küsida rohkem raha ka näiteks selle pärast, et neil on ka kallid hobid.„
Tiina Saare sõnul on naised madalama palgaga nõus seetõttu, et nad on alalhoidlikud. Ta selgitas, et osal naistest on selline mõtteviis, et peaasi, et saaks selle töökoha ja küll siis hiljem saab ennast tõestada. Mõeldakse isegi, et küll kuidagi hakkama saab, tuleb võtta mingi lisatöö. «Meestel on teine mõtlemine, palk on osa nende identiteedist,» tõdes Saar. «Nad küsivad kohe suurema summa, kuna nad peavad ju baaris normaalselt välja tegema ja neil ei ole piinlik küsida rohkem raha ka näiteks selle pärast, et neil on ka kallid hobid.»
Karjäärinõustaja lisas, et tegelikult ei räägi me vaid naistest ja meestest, vaid me peaksime rääkima ka õiglastest palkadest. «Iga töökoht loob tegelikult ettevõttele väärtust ja tasu tuleb selle väärtuse eest, mitte sellest, kas ta on mees või naine, see ei loe.»
Ta tõdes, et reaalsus on muidugi teine, sest näiteks ei lähe mehed meelsasti lasteaedadesse või meditsiiniasutusse hooldajaks, medvennaks, sest seal on tasud väiksemad. «Siis öeldakse, et see pole kellegi mehepalk, ma sinna ei lähe. Samas, kui mehed läheksid, siis nad ajaksid selja sirgu ja ütleksid, et ma ei ole nõus seda tööd väiksema raha eest tegema ja palgad hakkaksid seal siis kiiremini kasvama ka,» selgitas ta.
Saar tõi näiteks, et kui mees läheb intervjuule ja tema vastas on meesülemus, siis see ülemus mõistab seda, kui mees küsib suurt palka. «Ta saab aru, et muidugi - tal on vaja kuskil restoranis välja teha, tal on vaja endale hea auto soetada, loomulikult on ta seda väärt. Aga kui seal istub naine ja see meesülemus ei ole väga intelligentne, siis ta võib mõelda, et äkki keegi ikka peab naist üleval, kuskil on ju ometigi mingi mees ka,» selgitas karjäärinõustaja.
«Need ongi need stereotüüpsed ja iganenud arusaamad, justkui mees peaks olema pere toitja. Kui naine unustaks selle ära, et mees ei pea enam olema see pere toitja, vaid teenimine käib võrdsetel alustel ja tasu peab olema õiglane, siis ta lööbki lihtsalt selja sirgu ja küsib õiglast palka,» tõdes Saar.
Kuidas palka juurde küsida?
Tiina Saar selgitas, et naine peab julgema palka juurde küsida, aga ta peab enne ennast ka analüüsima. «Üks asi, millele naised mõtlevad, on ka see, et mul on ju pere, millele energiat eraldada ja kel on juba lapsed, need mõtlevad, et äkki tõesti lapsed jäävad haigeks ja ma ei taha maksimumi küsida.»
Nõustaja selgitas, et sellega jätavad need naised, kes ei identifitseeri ennast ainult läbi töö, endale nii-öelda puhvri, et neil on elus ka teisi olulisi teemasid. «Siis tekib selline tunne, et ma ei tohigi küsida,» rääkis ta. «Sellepärast oleks parem, kui palgad ei oleks väga isikupõhised.»
Karjäärinõustaja selgitas, et üheks näitajaks, kui tasub palka juurde küsida, on see, kui elatustase on nii madal, et ei saa hakkama. Samas nentis ta, et inimeste vajadused on väga erinevad ja mõni võib öelda, et ta ei saa hakkama, aga samas on ta kulutused väga suured või need ei olegi adekvaatsed.
«Samas kui inimene tunneb, et ta on viimasel ajal võtnud tööülesandeid juurde ja ta on näiteks hariduse poole pealt teinud mingisuguseid uusi samme, saanud uue kraadi või õppinud mingeid uusi oskusi, aga palka ei ole viimase kahe aasta jooksul üle vaadatud, siis see on üks näitaja,» tõi ta välja.
Saar soovitas enne palga juurdeküsimist või uuele töökohale kandideerimist teha põhjalik eeltöö ja uurida palgainfot. Ta tõi välja, et statistikaameti kodulehel on palgaandmeid üleval, aga need on enamasti liiga üldised, kuid valdkonna palgavahemikku võib küsida värbamisfirmadelt (CV-Online, CV Keskus, Fontes, Ariko ReServ).
«Palgauurijad ütlevad niimoodi, et 10 protsenti palka pole mõtet tõsta, seda ei ole tunda ja see inimese motivatsiooni otseselt ei tõsta,» nentis Saar. «Kui organisatsioon suurendab palkasid, siis tasub üldse rääkida alates 15 protsendist.»
Karjäärinõustaja soovitas enne palga juurdeküsimist ennast analüüsida – millised on tehtud tööd ja saavutused, milliseid oskusi on vahepeal juurde tulnud, kas on lisandunud tööülesandeid, millega on väga hästi hakkama saadud või kas on ettevõtte ressursse kokku hoitud? «Tuleb analüüsida seda varasemat tööd, mille poolest töötaja on arenenud, nii-öelda muutunud paremaks ja väärtuslikumaks töötajaks ja siis see ongi argument,» kinnitas ta.
Veel lisas Saar, et see põhjendatus peab tulema selle arvelt, et millist väärtust inimene organisatsioonile juurde toob, mitte selle arvelt, et endal kulud suurenesid või et kuskilt oli kuulda, et teised saavad palju rohkem palka. «See ajab tööandjaid sageli vihaseks. Ehkki see võib tõsi olla, et inimene kuuliski ja talle tundubki, et kõik inimesed peale tema saavad rohkem palka kui tema, aga kui hakata läbi rääkima, siis ainsad argumendid, mida ettevõtte kuulda võtab, on reaalselt selle töö põhised,» selgitas ta.
Karjäärinõustaja sõnul ongi palga küsimise õigustuseks see, kui inimene panustab ja õpib juurde, sest siis peaks tema väärtus seal organisatsioonis reaalselt kasvama ning seda peab näitama ja tõestama.
Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul tuleks soolist palgalõhet vaadata pigem ametite kaupa ning leidub ka ametikohti, kus naised teenivad meestest rohkem.
Kusma nendib, et Eesti sooline palgalõhe on üks Euroopa Liidu suurimaid, kuid Eurostati andmetes ei arvestata riigiti võrreldava statistika saamiseks alates kümne töötajaga ettevõtteid, tegevusaladest arvatakse välja avalik haldus, põllu- ja metsamajandus ning kalapüük.
Eesti Statistikaamet aga arvutab välja ka kõikide tegevusalade palgalõhe, kus kõik Eurostatist välja jäänud andmed on sees, ning see näitaja oli 2011. aastal Eestis 22,9. Eurostati andmed näitasid palgalõheks Eestis 27,3 protsenti.
Kusma sõnul on sooline palgalõhe tänaseks ka vähenenud – 1994. aastal oli see kõiki valdkondi arvestades 28,9 ja 2011. aastal 22,9 protsenti. Samas 2007. aastal palgaralli ajal tõusis see taas 27,6 protsendini.
Kui enamasti arvestatakse soolist palgalõhet tegevusalade kaupa, siis ühe tegevusala sisse on arvestatud nii juhid kui ka koristajad, seega see Kusma sõnul palju ei näita. Kui aga vaadata andmeid peenete ametialade kaupa, siis on andmed juba veidi selgemad.
Kusma tõi välja, et näiteks kõige rohkem eestlasi töötab poemüüjatena ning nende seas on naiste tunnitasu meestest 21,8 protsenti madalam. «See tuleb tõenäoliselt sellest, et elektroonika- ja autopoodides töötab rohkem mehi ja seal makstakse tehniliste teadmiste eest rohkem, kui näiteks tavalistes kaubanduskettides,» rääkis Kusma.
Järgmised suuremad töötajaterühmad on abilised ja koristajad kontorites, hotellides ja muudes asutustes, kus naiste tunnitasu on 24,7 protsenti meeste omast madalam. Raamatupidamise keskastme spetsialistide puhul, keda on samuti palju, on naiste tunnitasu 6,4 protsenti madalam kui meestel. Samas üldhariduskoolide vanema astme õpetajatel, kelle seas on tunduvalt rohkem naisi kui mehi, on naiste tunnitasu umbes kaks protsenti kõrgem kui meestel.
Kõige suurem on palgalõhe aga riide- ja silmuskudumise masinate operaatoritel – naiste tunnitasu on 38 protsenti väiksem kui meestel. Raudteeliiklustöödel, kus naisi ja mehi on peaaegu võrdselt, on naiste tunnitasu meestest 33 protsenti väiksem.
Naiste tunnitasu on meeste omaga võrreldes kõige kõrgem reklaami ja suhtekorralduse juhtidel, kus on mehi tunduvalt rohkem kui naisi, aga naiste tunnitasu on 19 protsenti kõrgem kui meestel. 12 protsenti on naiste tunnitasu meeste omast kõrgem bussi- ja trammijuhtidel.
Kusma nendib, et suur palgalõhe tulebki eelkõige sellest, et nendel tegevusaladel, kus naised töötavad, on lihtsalt madalamad töötasud.
Kadri Inselberg
Kas sulle tundub, et sa ei saa oma töö eest piisavalt palka? Mida sa ise teha saaksid, et palganumber kasvaks? Forbes.com annab kolm nõuannet.
Saa paremaks läbirääkijaks
Suur osa tööandjatest jätavad palkade teemal omale ruumi, et vajadusel palganumbrit muuta. Seega head läbirääkimisoskused võivad naistel aidata õiglasemat palka saada.
Ometi on selgunud, et ka mõned päris kõrgel kohal olevatest naistest ei julge palga teemal väga kaubelda. Facebooki operatiivjuht Sheryl Sandberg on meenutanud, et kui Mark Zuckerberg talle tööpakkumise tegi, siis naisele tundus pakkumine õiglane ja ta oli valmis seda vastu võtma. Kuid tema abikaasa käis talle peale, et ta rohkem raha küsiks.
«Kartsin, et kui hakkan läbirääkimisi pidama, siis võin kogu pakkumise nässu keerata,» meenutas Sandberg. «Oleksin võinud ju karmi naist mängida, kuid äkki Mark poleks tahtnud mind siis palgata?»
Lõpuks küsis üks tuttav naiselt, miks viimane oleks nõus seda tööd tegema väiksema palga eest kui mõni mees sama tööd tehes saaks? See muutis naise enesekindlaks ja ta küsis suuremat palka. Zuckerberg muutis oma pakkumist ja Sandberg võttis uue pakkumise vastu. Sandbergi soovitus naistele, kes kavatsevad palgateemalisi läbirääkimisi pidada: olge meeldivad ja kenad, ent järjekindlad.
Tõesta, et oled palgatõusu väärt
Kui arvad, et oled palgatõusu väärt, ütle oma ülemusele täpselt, miks sa seda väärt oled. Kasuks tuleb see, kui oled hiljuti ühel või teisel põhjusel kiita või tunnustust saanud. Mida rohkem tõendeid sul on, seda tõenäolisemalt on tööandja palgatõusuga päri.
Tee kindlaks oma väärtus
Kui kandideerid uuele töökohale või oled valmis palka juurde küsima, uuri enne, kui suured on keskmised palganumbrid sel ametikohal. Seda on tunduvalt lihtsam teha küll avalikus sektoris, kus palganumbreid ei hoita saladuses.
Võid ka eelnevalt konsulteerida sõprade-tuttavatega, kes sarnasel kohal töötavad või neilt lihtsalt uurida, kui suurt tõusu võiksid tööandjalt küsida.
Toimetas Naine24
Page 1108 of 1608
