Articles
Postimehe lugejat paneb imestama, et kuigi töölepingu alusel alla miinimumpalga teeniv inimene peab riigile makse maksma, siis tegelikult tervisekindlustust tal ei ole. «Miks soosib riik pigem seda, et inimesed kodus logeleksid, selle asemel, et tööd teha,» imestab ta.
«Näide elust. Nelja-aastase lapse emal ei ole veel püsivat töökohta. Esiteks, ei ole ta sobivat kohta veel leidnud. Teiseks on haigusperioodidel vaja lapsega palju kodus olla, mis on regulaarsel kohal keeruline,» kirjutas Postimehe lugeja Marko Laurits.
Mehe kinnitusel ei istu naine siiski päris niisama, vaid teeb tööettevõtulepingu aluseil erinevaid ühekordseid töid, kuid tema igakuine tulu on siiski väiksem kui miinimumpalk. Sellisel juhul ravikindlustust tal ei ole.
«Kui inimene on töötu, siis ta ei maksa ravikindlustusmaksu, kuid on siiski kindlustatud. Kui inimene hakkab tegema lepingute alusel väiksemaid töid, siis ta maksab kindlustusmaksu, kuid mingit kindlustuskaitset ei saa,» tõdes mees. Tema hinnangul on nii käitudes riigi sõnum kodanikele: «Ära tee väikses mahus tööd, ole parem töötu ja ela teiste kulul. Või kui tahad tööd teha, siis tee seda n-ö mustalt.
Venekeelse Postimehe palvel kommenteeris olukorda töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.
Töötukassas töötuna arveloleva isiku ravikindlustus hakkab kehtima hiljemalt 31. päevast pärast töötuna arvelevõtmist. Kui töötu osaleb tööturukoolitusel, tööpraktikal või tööharjutuses enne 31. päeva, siis tekib ravikindlustus päevast, mil algab nimetatud tööturuteenus. Ravikindlustus töötukassa kaudu lõpeb ühe kuu möödumisel töötuna arveloleku lõppemisest.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lg 1 p 3 alusel lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui ta töötab (töölepingu, töövõtulepingu või mõne muu teenuse osutamise lepingu alusel või avalikus teenistuses), olenemata töösuhte pikkusest või selle alusel makstava tasu suurusest.
Kui töötuna registreeritud isik asub tööle (asendab kojameest), peab ta sellest kohe teavitama oma konsultanti ja tema töötuna arvelolek lõpetatakse tööle asumisele eelnevast päevast. Koos sellega lõpetatakse talle määratud töötutoetuse maksmine.
Kui isik jääb pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks, võtab uuesti ennast töötuna arvele ja on vahepeal vähemalt 1 päeva töötanud, jätkatakse talle töötutoetuse maksmist varem määratud, kuid välja maksmata jäänud päevade ulatuses (kuni 270 päeva).
Suulise lühiajalise lepingu lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada tööandja tõend kindlustatule. Ravikindlustus töötukassa kaudu lõpeb ühe kuu möödumisel töötuna arveloleku lõppemisest.
Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24
Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht
Inimeste teadlikkus töösuhetes valitsevatest õigustest ja kohustustest vajaks parandamist, selgub täna sotsiaalministeeriumis esitletavast uue töölepinguseaduse rakendumise uuringust ning Tartu Ülikooli töövaidluste analüüsist.
Ligi 80% töötajatest ja tööandjatest leiab, et nende teadmised õigustest ja kohustustest töösuhetes vajaks täiendamist. Seejuures on ligi kolmandik töötajatest kogenud, et nende õigusi töösuhtes on kuidagi rikutud või pole need tagatud, ütles poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Märt Masso ERRi raadiouudistele.
Janno Järve Eesti rakendusuuringute keskusest Centar tõi välja, et töölepinguseaduses on kirjas nii mõnedki töötaja turvalisust suurendavad punktid, mida töötajad enamasti ei kasuta. Üks selline on näiteks õigus pärast koondamisteate saamist tööajast uut tööd otsida.
"Üldiselt tundub, et kui tööandjatelt küsida sellist aega, siis nad enamasti on nõus, aga enamasti inimesed ei küsi," rääkis Järve.
Nii mõnelgi puhul vajaks aga töölepinguseaduse punktid täpsemat lahti kirjutamist või täiendamist. Näiteks näeb seadus ette, et üle kümneaastase staažiga töötaja koondamisel maksab ühe kuu talle hüvitist tööandaja, kaks kuud aga töötukassa. Seda aga ainult juhul, kui tööandja töötukassat teavitab.
Töötukassa läbiviidud tööharjutuse teenuse analüüsist selgus, et kuigi tööharjutusele suunatud inimesed on tööturust kaugel, on pärast harjutusel osalemist märkimisväärne osa neist asunud tööle või osalenud mõnel teisel tööturuteenusel.
Möödunud aasta lõpus valminud tööharjutuse analüüs annab ülevaate, millised töötud tööharjutusel osalesid ning mis neist pärast teenuse lõppemist on saanud. Analüüsis vaadeldi 2010. ja 2011. aastal tööharjutuse teenusel osalemist alustanud tööotsijaid. Kahe aasta jooksul alustati tööharjutust kokku 2147 korral.
Tööharjutusel osalejate arv on võrreldes 2010. aastaga kasvanud pea kolm korda: 2010. aastal osales tööharjutusel ühes kuus keskmiselt 251 ja 2012. aastal 707 inimest.
Töötukassa juhatuse liikme Pille Liimali sõnul on vaatamata sellele tööharjutuse teenust vajavaid inimesi veelgi rohkem, kuid probleemiks on heal tasemel teenusepakkujate vähesus.
Tööharjutuse teenuse eesmärk on pikaajaliselt tööta olnud või varasema töökogemuseta inimeste tööturule lähemale toomine, aidates neil valmistuda tööotsinguteks ja tööleasumiseks või teistes tööturuteenustes osalemiseks ning suurendades nende sotsiaalset kaasatust. Harjutusele suunatud inimesed on teiste registreeritud töötutega võrreldes keskmiselt vanemad ja madalama haridustasemega ning nende hulgas on mõnevõrra rohkem töökogemuseta inimesi. Varem töötanud osalejate seas on keskmisest enam endisi lihttöölisi.
Analüüsides tööharjutusel osalenute hilisemat töölerakendumist Maksu- ja Tolliameti andmete alusel ilmnes, et aasta jooksul alates harjutuse lõppemisest on lühemat või pikemat aega töötanud ligikaudu 28% tööharjutusel osalenud inimestest. Ligi pooled tööharjutusel osalenutest on aasta jooksul pärast tööharjutusel osalemist alustanud osalemist mõnel teisel töölesaamist toetaval tööturuteenusel. Kõige sagedamini on osaletud karjäärinõustamisel, tööalasel koolitusel ning tööotsingu töötoas.
Analüüs näitas, et aasta möödudes tööharjutuse lõpust ei ole ligi 31% harjutusel osalenutest tööga hõivatud ega ka enam töötukassas töötuna arvel. Need inimesed võivad olla registreerimata töötud, välismaale tööle suundunud, mitteametlikult töötavad, tööturult kõrvale jäänud ehk erinevatel põhjustel majanduslikult mitteaktiivsed. Täpsem analüüs näitas, et umbes kolmandik neist inimestest said 2012. novembri seisuga töövõimetuspensioni.
Tööharjutuse detailsema analüüsi leiate:
http://www.tootukassa.ee/public/Tooharjutuse_analuus_2012_20022013.pdf
Helve Toomla, jurist
Mu töötasu on arestitud. Käin täiskohaga tööl ja seni olen saanud palga vähemalt miinimumpalga ulatuses kätte.
Olin 2012. a detsembris nädal aega puhkusel ja sain detsembris ka puhkuseraha, umbes 75 eurot. Jaanuaris sain detsembrikuu palga, mis oli puhkuse tõttu väiksem, netona 330 eurot. Üllatav oli, et netopalgast oli maha arvatud 80 eurot ning kätte sain 250 eurot, mis on tunduvalt alla miinimumpalga, mis oli tollal veel 290 eurot. Küsisin raamatupidajalt ja sain vastuseks, et ega kohtutäitur ole naljaasi ja neil on skeem, mida nad kasutavad, ja nii on koguaeg tehtud. Selgitasin raamatupidajale, et ta peab vaatama, et väljateenitu korral ei langeks palk töötajal alla miinimumi, kuid raamatupidaja jäi ikka sellele skeemile kindlaks. Kas oli õigus minuga nii käituda?
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lugeja küsib: Kui inimesele on ülemuste poolt lubatud pikemat aega palka juurde (lausa ka konkreetsele kuupäevale viidates) ja ta seda ei saa, siis mis õigused töötajal on? Kas ta saab anda lahkumisavalduse viidates mõnele lepingu punkti rikkumisele näiteks usalduse kaotamisele vms? Või mis ta tegema peaks?
Lääne inspektsiooni juhataja Üllar Kallase sõnul võime suulisi kokkuleppeid ja lubadusi kokku võtta lühikese rahvapärase ütlemisega „mees annab sõna, mees võtab sõna“ ja me peamegi sellega arvestama.
Kuid juriidilisest küljest vaadatuna tuleb eelistada kõikide kokkulepete kirjalikku vormi, mida on võimalik vaidluse korral tõendamisel kasutada.
Tööinspektsioon puutub selliste lubaduste andmisega tihti kokku läbi töötajate, kes on asunud tööle kirjalikku lepingut vormistamata. Töötaja töölemeelitamiseks lubatakse soodsaid töölepingu tingimusi, kuid tööle asudes ja esimesel palgapäeval on tihti reaalsus osutunud hoopis teiseks.
„Seega kokkulepitud töötasu saamiseks ja vaidluste vältimiseks töötasu osas tuleb alati sõlmida töötasu kirjalik kokkulepe, milles töötasu suurus ja maksmise tingimused on võimalikult täpselt ja mõlemale poolele üheselt mõistetavalt lahti kirjutatud. Töölepingu tingimuste muutmine tuleb samuti vormistada kirjalikult“, lisas tööinspektor-jurist Anne Pärnat
Töötajal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Rikkumise olulisust hinnatakse igal konkreetsel juhul eraldi, võttes arvesse kõiki olukorda puudutavaid asjaolusid. Oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
Tekkinud töövaidluse korral on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Siinkohal tekib küsimus vastava kokkuleppe tõendamisest, s.t. millega töötaja suudab tõendada, et tal oli tööandjaga töötasu suurendamise osas kokkulepe (näiteks kirjaliku kokkuleppe puudumisel tunnistajate ütlused).
Page 1119 of 1608
