Articles
Mullu diagnoositi naistel tööga seotud haigusi 143 korral ja meestel 86 korral ning haigestumisi esines enim müüjatel, kokkadel, õmblejatel ja koristajatel.
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul pöörduvad naised arsti juurde lihtsalt varem, teatab tööinspektsioon. «Naised tunnevad suuremat vastutust ja võib olla mõtlevad ka rohkem selle peale, et mida kiiremini nad oma probleemidele reageerivad, seda kiiremini saavad ka abi,» tõdes Soon.
Ametialade lõikes diagnoositi tööst põhjustatud haigestumisi 2012. a enim kokkadel, müüjatel, loomakasvatajatel ja koristajatel; kutsehaigestumisi aga õmblejatel, loomakasvatajatel, põllumajandusmasinate juhtidel ja müüjatel. Kõikidele neile töötajatele on ühiseks nimetajaks töötamine sundasendis, monotoonne töö või raskuste käsitsi teisaldamine.
Soone sõnul ei ole nende ametite esiletõus juhuslik. «Tahtmata jagada ameteid naiste või meeste omadeks, tuleb siiski tunnistada, et naismüüjaid, -kokki, -õmblejaid, -koristajaid on Eestis hetkel siiski rohkem. Seega on hetkel ülekaalus need ametid, järelikult on ka haigestunute hulgas naisi rohkem kui mehi,» lisas Soon.
Töökeskkonnast tulenevaid ohutegureid, mis on põhjustanud kutsehaigusi, tuvastati diagnoosimisel järgmiselt: suurim osakaal on jätkuvalt korduvatel stereotüüpsetel liigutustel ning valest tööasendist põhjustatud haigestumistel. Vähenenud on aga mürast ja vibratsioonist põhjustatud kutsehaigestumiste diagnoosimine.
2012. aastal teatati tööinspektsioonile 57 töötaja kutsehaigestumisest ja 172 korral tööst põhjustatud haigestumist.
Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson kinnitas, et Eesti ametiühingud jätkavad kindlasti alampalgakokkulepete sõlmimist ja teevad järgmise ettepaneku alampalga tõusuks tänavu suvel.
„Kuigi alampalk enamust töötajatest ei puuduta, on siiski palju töötajaid, kelle jaoks on see toimetulekuks ülimalt tähtis,” rääkis Peterson. „Unistan olukorrast, kus täisajaga töötav inimene ei peaks pere elatamiseks sotsiaaltoetusi taotlema. Kuni see ei ole saavutatud, jätkame vanal kursil,” lubas Peterson.
Rahandusminister Ligi ja tööandjate volikogu esimees Veskimägi tulid sel nädalal välja seisukohaga, et miinimumpalga võiks kaotada, kuna mõnes edukamas riigis – näiteks Saksamaal ja Rootsis – see puudub.
Peterson kinnitas vastulauses, et Eesti ei ole veel Euroopa viie rikkama riigi hulgas ning Eestis kehtivad kõikihõlmavad soliidsed palgalepped ainult kahes majandussektoris. Saksamaal, Rootsis ja Soomes on säärased lepped olemas igal elualal. „Veename tööandjaid igapäevaselt, et Rootsi mudel on parem, aga kahjuks ei märka nad selle süsteemi kõiki osi, mis on sealse majandusedu tegelikuks põhjuseks.”
Ametiühingujuht nõustus samas, et miinimumpalga läbirääkimiste tähtaega tuleks tuua varasemaks. „Valitsusel ja erasektoril on viimastel aastatel jäänud vähe aega oma eelarvete korrigeerimiseks. Seetõttu sooviksime seekord läbirääkimistega alustada juba suvel.“
Eelmisel aastal sai Eestis alampalka ligi 15 000 inimest. Euroopa kõrgeimatest miinimumpalkadest on Eesti miinimumpalk väiksem 4-5 korda.
MIINIMUMPALGAD EUROOPAS:
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/images/1/15/MW_map_EUR_January_2013.png
Naistel on õigus saada vastassooga võrdselt tehtud töö eest võrdset palka. Olukord hakkab küll tasapisi paranema, kuid paraku on teada, et palgalõhe on visa kaduma ja arenemisruumi on ohtrasti.
Finantsekspert Neale Godfrey kirjutab Huff Postis, mida iga naine peaks uut töökohta otsides silmas pidama.
Enne töövestlusele minekut tasub kodutöö ära teha ja uurida põhjalikult, milline on keskmine palk samaväärsetel ametikohtadel. Kindlat summat sa ei leia, kuid saad ilmselt teada, milline on mõistlik palgavahemik. Nõnda tead, mida oodata.
Küsi arenemisvõimaluste kohta. Kui esialgne palk pole päris see, mida ootasid, siis uuri, kas ja mis aja jooksul on võimalik ettevõttes edasi areneda.
Kui intervjueerija tõstatab palgateema (see võib juhtuda alles siis, kui tehakse konkreetne pakkumine), siis küsi, millest sinu tulu sõltub. Kas su palk sõltub mingite eesmärkide täitmisest või on võimalik saada ka preemiat ja lisatasusid? Need küsimused näitavad, et oled tegija ja valmis pingutama, mitte keegi, kes ootab vaid põhipalka.
Räägi julgelt! Erinevalt meestest ei julge naised sageli oma palganumbri üle läbirääkimisi pidada. Paraku ei anta palka, lisatasusid ja edutamisvõimalusi välja kergekäeliselt, seega pead õppima, kuidas raha jutuks võtta, et saada seda, mis oled tegelikult välja teeninud.
See on kurb tõsiasi, et praeguses majandusolukorras on heale töökohale palju kandidaate, mistõttu konkurents on tihe ja häid pakkumisi vähe. Võib juhtuda, et sa ei leia endale sobivat tööd sellise palgaga nagu unistad ning pead leppima pisut realistlikuma pakkumisega. Ära lase sel end heidutada, jätka siiski oma eesmärkide poole liikumist ja mis põhiline, küsi alati seda, mida väärt oled.
Toimetas Naine24
Lauri Tankler
Töölepingu seaduse mõju uuring näitab, et koondamiste arv n-ö lakke ei hüpanud. Samas survestavad tööandjad lahkuma ka „poolte kokkuleppel” ja „omal soovil”. Omal soovil ja poolte kokkuleppel lahkunud ei saa töötuskindlustushüvitist.
Veidi enam kui aasta tagasi tulid riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Kalle Jents ja IRL-i saadik Marko Pomerants välja ettepanekuga, mis ärritas nii ametiühinguid kui ka tööandjaid ning mille heaks kiitmine rikkus lubadust hakata maksma töötuskindlustushüvitist ka nendele, kes lahkuvad töölt omal soovil ja poolte kokkuleppel.
Hüvitise maksmine pidanuks rakenduma tänavu jaanuarist. Lubadus oli 2009. aastal vastuvõetud seadusega lihtsalt edasi lükatud, sest kohe selle rakendamine oleks tähendanud majanduskriisis Eesti jaoks töötukassa pankrotistumist või veelgi kõrgemaid maksumäärasid.
Koalitsiooni jaoks oli hüvitistest taganemise põhjus eelkõige rahas — töötukassa hoiab niimoodi kokku miljoneid eurosid. Kõigi teiste jaoks aga põhimõttes — töölt n-ö omal soovil või poolte kokkuleppel lahkunud ei tee seda siiski alati vabatahtlikult.
Opositsioonierakonda kuuluv rahvasaadik Eiki Nestor ütles, et poolte kokkuleppel lahkumine on alati tööandja ettepanek. Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi aga rääkisid valitsuse pressikonverentsil tõsiste nägudega, et pole ju mõistlik ise lahkuda soovinutele ühisest kassast hüvitist maksta.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Helve Toomla, jurist
••Tööandja soovib muuta müügiesindajate töö tasustamise süsteemi. Tegemist on tulemustasuga, kus müügitöötaja saab 25% kliendi poolt sõlmitud kogumislepingu esimese aasta lepingujärgsetest tasudest vastavalt laekumisele üks kord kuus 12 kuu jooksul. Kui töötaja peaks soovima töölt lahkuda, siis jääb järgmaksetena laekuv müügiesindaja poolt välja teenitud töötasu firmale. Kui müügiesindaja pole nõus osa oma palgast loovutama, siis pakutakse varianti, kus töötasu sama töö eest on 20% laekumistelt. Milline on Teie kommentaar?
Kui senine tulemustasu maksmise kord on töölepingus kokku lepitud, ei saa tööandja seda ühepoolselt muuta ja töötaja peab ise otsustama, kas ta on uute tingimustega nõus.
Töölt lahkumise korral ei pruugi siiski hilisemad töötasusummad tööandjale jääda, sest töölepingu seaduse § 31 alusel kohaldatakse tehingutelt makstavale tasule võlaõigusseaduse paragrahve 679 kuni 682 ja töötajal võib olla õigus ka tasudele, mis laekuvad pärast töölepingu lõppemist.
••Läksin uude kohta tööle ja tööandja teatas nädal aega hiljem, et kuna töömaht on vähenenud, siis vähendatakse kõigil ajutiselt töötunde. Töölepingus on küll kirjas 40 töötundi nädalas, aga andsime kollektiivselt suulise nõusoleku ajutiseks töötundide vähendamiseks. Enamiku töötajate töökoormus on juba üle nelja kuu 0,75 kohta, kuid lepingus on töötajatel määratud töökoormuseks 1,0 kohta.
Nüüd leidsin uue töökoha ja kirjutasin lahkumisavalduse, küsisin ka koondamist, kuid otsene ülemus ütles, et enam ei saa seda õigust kasutada. Kuid arvan, et tööandja on ebaõiglaselt käitunud. Kas mul on õiguslikku alust töövaidluskomisjoni pöörduda ja milliseid dokumente ma peaksin selleks esitama?
Töötasu vähendamine on võimalik kahel viisil: töölepingu vastava tingimuse muutmisega poolte kokkuleppel või tööandjal ühepoolselt, kui ta ei saa ettenägematutel, temast mitteolenevatel asjaoludel anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Viimasel juhul ei muudeta töölepingut ega küsita töötaja nõusolekut. Tööandja peab siis enne töötasu vähendamist täitma seaduses ettenähtud protseduurireegleid ja töötajal ei ole muud valikut kui nõustuda või ütelda tööleping üles.
Ühepoolset töötasu vähendamist saab tööandja rakendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul.
Küsija puhul oli arvatavasti tegemist poolte kokkuleppel töölepingu tingimuse muutmisega, mis on jäänud kirjalikult vormistamata. Koondamist sel juhul nõuda ei saa.
Kahjuks ei selgu küsimusest täpselt, kumba varianti on rakendatud, seepärast soovitan käia kõigi asjasse puutuvate dokumentidega juristi vastuvõtul ja siis otsustada, kas on alust töövaidluskomisjoni kaudu midagi nõuda.
Page 1116 of 1608
