Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul ei pruugi inimesed eraldi tuludeklaratsiooni tehes kumbki tulumaksu tagasi saada, aga ühisdeklaratsiooniga võidakse tagasi saada kogu makstud tulumaks.

Nimelt liidetakse ühisdeklaratsiooni korral tulud ja ka kulud, seega saab soodustusi kasutada topelt. «Kui ühel abikaasal ei ole tulumaksu kinni peetud ja tal on tulud alla maksuvaba miinimumi ning teisel on tulud üle maksuvaba määra ja tulumaks kinni peetud, siis tekib võimalus tulumaksu tagasi saada,» rääkis Udde.

Kui igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule 144 eurot kuus, siis pensionäridel on õigus saada tulumaksuvaba tulu 336 eurot kuus.

Kui pensioni summa on kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus, siis:
* töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
* mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Kui muid tulusid ei ole saadud, siis tuludeklaratsiooni esitama ei pea..

Kui pensioni summa on rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus ja kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
* töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
* mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.

Kui pensioni summa on üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
* töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.
* mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon maksu- ja tolliametile.

Kadri Inselberg

Delfi Majandus

CV-Online`i esindajad jagasid Facebooki lehel vastuseid küsimustele, mis tööotsijatele kõige südamelähedasemad.

Karina: miks palgad nii väiksed alati on?

CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross: Eks jääb ikkagi selle taha kinni, et me ei suuda oma tooteid ja teenuseid välismaailmale kallilt müüa ehk tegeleme väikest lisaväärtust loovate tegevustega ja alltöövõtuga. Madalate palkade põhjuseks võib kohati olla ka tööportsesside vähene efektiivsus – kui inimene teeb näiteks tootmises nö masina tööd. Sisuliselt annaks tootmisprotsessis efektiivsemaks muuta, aga selleks oleks vaja investeerida. Kohati aga ei ole tööandja sellest huvitatud (jättes sellega võtmata lisariske).

Muidugi on ka võimalus, et tööandja ongi orienteeritud odava tööjõuga opereerimisest, arvestades kõrge kaadrivoolavusega ja ongi sellise nö strateegia valinud.

Palkade võrdlust välisriikidega soovitan lugeda siit -
http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kas-kumne-aasta-parast-on-keskmine-palk-7000-eurot-kuus.d?id=65783308

Toon ka kohe ühe huvitava lõigu välja: „Eestlaste sissetulek on kahe aastakümnega saavutanud taseme, mis oli omane 1993. aasta Iisraelile, ning toonase Hispaania ja Itaalia palgad on kohe-kohe samuti käeulatuses. Tõsi, praegu on need riigid ikkagi mitu korda rikkamad kui Eesti. Kuid 1993. aastal oli vahe mitmekümnekordne.“

Seega arengud toimuvad nö õiges suunas, aga võtavad aega, nagu enamik arenguid. Mida iga inimene ise saab selleks ära teha, on püüda anda oma panuse efektiivsemasse tootmisse / teenuste pakkumisse. Teiseks ei tasu ennast nö odavalt müüa ja teha enne tööle minemist taustauuringuid ettevõtte kohta, mis palka pakutakse ning leida endale sobivaim tööandja. Ühtlasi tuleks teada enda tugevusi, leida oma nišš ja müüa enda töötunde kallilt.

Tuuli Jõesaar

Kahe aasta tagusest skandaalist hoolimata ei ole riik endiselt suutnud eakaid teavitada.

Pensionäridest abielupaar Lii ja Lembit Meier on riigilt tulumaksuga petta saanud üle kahe aasta. Välja tuli see puhtjuhuslikult — tänu sellele, et Meieritel tuli külla saabunud lastega maksudest juttu. „Lapsed läksid arvutisse ja said hoobilt teada, et meil on 40 eurot ja 70 senti kahe peale eelmise aasta eest tagasi saada. Täna (eile — toim)helistasin huvi pärast pensioniametisse, et mis ajast mu mees tulumaksu maksab, ja tuli välja, et septembrist 2009! Nii et 2,5 aastat oleme petta saanud,” rääkis Lii Meier.

Lisaks selgus, et ka Meierite lähikonnas pole eakad tulumaksutagastust saanud. „Rääkisime mu mehe vennaga ja tema ütles vastu, et ükski pensionär ei saa tulumaksutagastust. Mina vastasin, et meie ju saime, ja siis ta tegi ka deklaratsiooni ja sai raha tagasi. Mitte keegi meie tuttavatest pole seda deklaratsiooni teinud,” lisas Meier. „Minu arvates peaks pensioniamet igal aastal saatma koju teate, et sinu pension on nii ja nii suur ja nii palju läheb tulumaks maha,” ütles ta.

Kaks aastat tagasi, 2011. aasta aprillis tõi Eesti Päevaleht avalikkuse ette, et ligi 17 000 vanaduspensionäri on ilma jäänud tulumaksutagastusest, kuna nad pole teadnud, et neil on sellele õigus. Puhkenud skandaali tagajärjel saatis sotsiaalkindlustusamet kõigile tagastusteta jäänud eakatele teavitava kirja ja maksis raha tagantjärele välja — kokku 2,3 miljonit eurot.

Kui paljud eakad võivad olla tulumaksutagastusest teadmatuse tõttu ilma jäänud viimasel kahel aastal, pole veel teada. „Kuna 2012. aasta tulude deklareerimine veel kestab, siis ei ole maksu- ja tolliamet praegu sellist ülevaadet teinud,” ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

«Lapsehoolduspuhkusel olin kokku viis aastat (kaks last järjest). Tööandja tahab pärast tööle naasmist mulle määrata katseaja. Põhjendus on, et on vaja kõike uuesti õppida. Kas tööandjal on see õigus?» soovib kahe lapse ema teada.

Vastab Merike Michelson METI personaliabist.

Ei, tööandjal seda õigust ei ole. Katseaeg määratakse vaid töölepingu sõlmimisel. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS § 28 lg 1). Töölepinguseaduse § 28 lõike 2 punkti 5 alusel on tööandja eelkõige kohustatud: ... tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel
Toimetas: Tarbija24

Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht

Eesti ei saa jätkata palkade kunstlikult madalal hoidmise poliitikaga, sest inimesed hääletavad siis jalgadega ja lahkuvad Eesist, arvab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Fontes Palgakonsultatsioonid juhatuse liige Irja Rae rääkis ERR-ile, et kõige kõrgemad palgad Eestis ulatuvad spetsialistide grupis 6000-8000, juhtidel aga 20 000 euroni. Tulemustasu on juhtidel kuni üks aastapalk, tavaliselt aga 4-6 kuupalka.

"Võib-olla nende palkade vastu ei saakski vaielda - kui on ametikohtade hindamine ja tööde hindamine, need on põhjendatud. Aga kui räägime seda, kui suurel hulgal eestlastest on palgad - ja ka haritud, ütleme nii, et ikkagi teatud oskust, haridust nõudvatel ametikohtadel on 500 eurot või 600 eurot brutopalk, siis selle taustal tundub, et ei ole Eestis just need palgasuhted - me ei saa konkreetselt öelda, et nendel ei ole õiglased, aga ütleme, et ebaõiglaselt madalad on väga suurel osal," rääkis TTÜ haldusjuhtimise magister ja majandusajakirjanik Kaire Uusen.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul oli maksu- ja tolliameti andmeil keskmine brutopalk möödunud aasta IV kvartalis 680 eurot.

"Lähiaastatel on kindlasti näha, et tööjõukulud tõusevad. Eesti ei saa jätkata selle poliitikaga, et me hoiame kuidagi kunstlikult siin palgad madalad. Inimesed lihtsalt hääletavad jalgadega ja lahkuvad Eestist," rääkis Josing.

Irja Rae arvates on töötajal kõige lihtsam viis teada saada, kas talle makstakse õiglast palka, minna oma juhi juurde ja küsita, milliste printsiipide alusel on ettevõttes palgad kujundatud ja millega neid võrreldakse ning mida peab töötaja tegema, kui tahab palka juurde saada.