Articles
Tööõiguse konsultandi Heli Raidve kinnitusel on Eestis teadaolevalt 6-7 nn puuktööotsijat, kes tööle kandideerimisel provotseerivad küsima isiklikke küsimusi ning mittevalituks osutudes pressivad tööandjatelt raha välja.
Heli Raidve selgitas ETV saates "Terevisioon", et tegemist on lugudega, millest väga palju ei räägita ja kirjutata - nn puuktööotsijate lood, vahendab ERR Uudised.
"Meil Eestis on tekkinud teadaolevalt kuus kuni seitse inimest, kelle skeem on selline, et nad kandideerivad, valetavad end ilusaks ja targaks ning töövestlusel provotseerivad, et küsimused puudutaksid usku, perekonda, lapsi jms - küsida võib töövestlusel kõike, aga töötaja ei pea vastama. Kui kandideerija ei osutu valituks, siis mingi aja pärast jõuab tööandjale kiri, milles teeb pakkumise, et töövestlusel diskrimineerimise eest maksaks tööandja summa X ning siis ta ei pöördu kaebusega erinevatesse asutustesse," selgitas Raidve.
Raidve tõdes, et paraku tööandjad maksavadki nn puuktööotsijatele, kuna ettevõtete kinnitusel ei luba nende maine töövaidlust läbi elada. "Reeglina on tegemist välisosalusega tööandjatega ehk enamus neist kahjuks maksavad. See kahjustab Eesti tööõiguse mainet välisettevõtjate seas päris palju," märkis ta.
Lauri Varik, Arp Müller
TTÜ organisatsioonijuhtimise professor Milvi Tepp leiab, et paljud Eesti tippjuhid on ülemakstud ning juht ei peaks asutuses sugugi olema kõrgeima palgaga.
Tepp selgitas usutluses Vikerraadiole, et mujal Euroopas ei ole ammu töötasu määrad organisatsioonides enam hierarhiaga määratud, sest põhiline on isiku võime luua lisaväärtust.
Professor leiab, et me ei tohiks karta kõrgeid palkasid, vaid viletsaid tulemusi, mis selle kõrge palka eest antakse. Samas möönab ta, et kohati on palgad proportsioonist väljas.
Kui rääkida rääkida palga ja tööturu rahvusvahelise konkurentsi seostest, tasub Tepi sõnul mõelda, kas Eestis on konkurentsivõimelisem üldjuhul tippjuht või tippspetsialist.
"Kui suurte riigiasutuste ja organisatsioonide juhid konkureeriksid rahvusvahelisel tööturul, siis tõenäoliselt nad sama palka ei saaks. Põhjus on selles, et enamikel neist puudub rahvusvaheline töö- ja juhtimiskogemus," selgitas Tepp.
"Samas tippspetsialistid, kes töötavad riigiettevõtetes, saaksid välisturule minnes tõenäoliselt kordades kõrgemat palka," märkis ta.
Ta tõi ka lihtsustatud näite, et Euroopas on sageli hotelli peakoka palk kõrgem hotelli direktori omast. Tepp lisas, et ka Eesti haiglajuht ei saaks tõenäoliselt samaväärset kohta Euroopas, kuid samas arst võib välismaal teenida kordades enam.
"Seega meie juhid on suhteliselt ülemakstud võrreldes spetsialistidega kõikidel tasanditel ja sageli ka äriettevõtetes. Seetõttu ei tasu võrrelda Eesti riigiastutuste tippjuhtide palku konkurentsiga rahvusvaheliselt tööjõuturul," rõhutas ta.
Tepp lisas veel, et Eestis on kõige põhjuseks hierarhiatruudus. "Vabalt võiks mõni ministeeriumi tippspetsialist saada kõrgemat palka kui minister. Asi on mõttemallis."
Toimetas Priit Luts
Elo Ellermaa
Möödunud nädala lõpul sünnitas avalikkuses elavat arutelu ettevõtluse arendamise sihtasutuse uue juhi 6500-eurone kuupalk, ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni hinnangul on aga probleem eelkõige liiga suures kontrastis madala- ja kõrgepalgaliste vahel.
Varem on kõneainet pakkunud nii RMK, maanteeameti kui ka Estonian Airi juhi palganumber. Osaliste arvamused lähevad lahku, kuid ühes on kõik ühte meelt - probleem algab teisest otsast ehk neist, kes liiga vähe palka saavad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nädalavahetusel toimus Šveitsis rahvahääletus selle üle, kas piirata tippjuhtide töötasu ja keelustada ülisuured lahkumishüvitised. Tulemused näitavad, et piiramist toetas üle 65 protsendi vastanutest. Ka Eestis on riigiasutuste juhtide kõrged palgad kõneainet tekitanud, alles möödunud reedel tuli uudis, et EASi uue juhi palgaks tuleb 6500 eurot, mis on märksa kõrgem ka näiteks peaministri palgast.
Peep Peterson ütleb, et eelkõige on probleem liiga suures kontrastis madala- ja kõrgepalgaliste vahel ning töötajate palgad peavad järele tõusma.
"Kui meil täna inimesed lahkuvad Soome, siis pigem ma nõustun [pankur Indrek] Neiveltiga, et tuleb maksusüsteem ehitada selliseks, et madalad palgad oleksid vähem maksustatud, et soodustada nende palkade tõstmist. Minu põhiküsimus ei ole, kui palju need tipud saavad, aga ma näen, et raha on, seda raha tuleks inimestele välja maksta," selgitas Peterson.
Arengufondi juht: kõrged ametikohad ei ole ülemakstud
Eesti arengufondi juht Tõnis Arro ei leia, et kõnealused ametikohad oleksid ülemakstud, pigem vastupidi. Tema sõnul peab vastutusega kaasnema vastav palk ja kuigi mingid piirid on vajalikud, siis ei saa seda nii stiihiliselt võtta, vaid vastutust peaks põhjalikult analüüsima.
"Teine asi on, et me peame seda ikkagi võrdlema turuga, missugust palka juhtidele turul makstakse. Kui me tahame tööjõuturult palgata juhte, siis väga halb peremees ütleb, et mina maksan oma inimestele kaks korda vähem palka kui turul üldiselt makstakse, sa saad ju kaks korda kehvemad inimesed. Me ei taha ju, et meid juhiksid kehvemad juhid kui eraettevõtteid," rääkis Arro.
Kui Estonian Airi pankroti äärele viinud Tero Taskila ametist lahkus, sai ta lahkumishüvitiseks 100 000 eurot. Euroopa parlamendi saadik Indrek Tarand ütleb, et kõrgepalgalised juhid peaksid enda tegude eest oma varaga vastutama.
"Näiteks Euroopa Liit üritab juba poolteist aastat seda probleemi lahendada ja sellel nädalal kokkuleppele jõuda. Meie siis paneme täispurjedes vastutuult otsides kuskilt mingisuguse obskuurse finantsasutuse keskastme, et mitte öelda kesktaseme juhi ja anname talle kaks peaministri palka," ütles Tarand.
Euroopa komisjon, parlament ja nõukogu püüavad kokkuleppele jõuda küsimuses, et finantsasutuse juhile makstav boonus ei tohiks ületada tema aastapalka.
Naiste keskmiselt 30 protsenti madalam palk ja lastega töölt eemalolek, sellest tulenev väiksem finantsvõimekus paneb küsimärgi alla naiste tulevikus saadava pensioni suuruse, teatas SEB tänases pressiteates.
«Naised kaotavad suuresti pensioni I samba arvelt, kuna lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel. Kui võrdleme Eesti keskmist palka saavat naist, kel ei ole lapsi ja naist, kel on üks laps, siis nende tulevane I ja II samba pension kokku erineb 2,8 protsenti, moodustades vastavalt 44,8 protsenti ja 42 protsenti viimasest pensionieelsest palgast. Kui naisel tuleb üles kasvatada rohkem kui üks laps, siis langeb asendusmäär alla 40 protsendi,» ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust; Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65 protsendini. Eesti sotsiaalpoliitikas on viimase kümnendi jooksul tehtud ad hoc kosmeetilisi muudatusi, et vältida pensionlõhet erinevate sotsiaalgruppide vahel. Kuid nagu näitab SEB analüüs, küündib lapsevanemate (meie ühiskonnas eelkõige naised) pension vaevu 40 protsendilise asendusmäärani.
Tulevase pensioni suuruses kaotavad ka lapsevanemad, kes kuuluvad eesti keskmisest kõrgemasse palgaklassi. Näiteks, ühte last kasvatav vanem, kelle sissetulek on kaks Eesti keskmist, võib loota, et tema pensioniea sissetulek kahest esimesest sambast on ligi 37 protsenti viimasest sissetulekust. Kaht last kasvatades, aga kahaneb see protsent veelgi – jõudes alla 35 protsendi. Hoolimata viimaste pensioniseaduse muudatuste retoorikast, tuleb tunnistada karme fakte - lapsed tekitavad täiendavat miinust esimese ja teise samba pensionile.
SEB statistikast lähtuvalt on ka naiste ja meeste poolt kogutav täiendava ehk III samba pensionipilt kurjakuulutav. Statistika näitab, naised alustavad keskmiselt hiljem pensionikogumist kui mehed, mis võib olla tingitud probleemide lahendamise eelistustest, aga ka väiksemast finantsvõimekusest.
«Ühest küljest viitab fakt sellele, et lapsed on suureks kasvatatud ning tekib võimalus selle arvelt säästa. Samuti võivad selleks ajaks olla makstud ka laenud ja liisingud, mis annavad suurema võimaluse oma tuleviku kindlustamiseks. Teisalt jääb naistele selle tõttu tunduvalt vähem aastaid, et enne pensioniiga raha kõrvale panna. Meestel, kes alustavad täiendavat kogumist varem, on võimalus koguda tulenevalt palga erinevusest suuremaid summasid pikemat aega. Naiste III samba pensionimahte vaadates, jäävad naiste lepingute mahu 13 protsenti meeste poolt sissemakstud summadele alla. Eriti suur III samba kogumismahtude lõhe on 20-40-ndates olevate nais-ja meesklientide vahe, kus mahuerinevused on lausa kuni 62 protsenti,» ütles Holst.
Toimetas: Kalev Aasmäe
Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht
Lugeja küsib:
Tööl toimus koosolek ja tööandja teatas kahele töötajale suuliselt, et nemad on kuu aja pärast koondatud. Kas selliselt saab töölepingut lõpetada? Kas kuu aja pärast vormistab tööandja töölepingu lõpetamise ja ongi kõik?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu seaduse § 95 lg 1 alusel tuleb tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (kas omakäelise avaldusega, e-kirja või faksi teel edastatud avaldusega) ning tööandja peab ülesütlemist ka põhjendama. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Suuliselt töölepingut üles öelda ei saa. Seega kuni tööandja ei ole töötajale esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik.
Võlaõigusseaduse § 195 järgi toimub ülesütlemine avalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõppeb ülesütlemisega. Lepingu lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõike 2 alusel selle jõudmine teise lepingupooleni.
Töölepingu seadusest tulenevalt ei pea tööandja vormistama töölepingu lõppedes töölepingu lisa ega tegema tööraamatusse töölepingu lõppemise kohta kannet. Töölepingu ülesütlemisavaldus on töölepingu lõpetamise juriidiline dokument.
Page 1117 of 1608
