Articles
Epp-Mare Kukemelk
Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu all olnud Eesti Energia, Estonian Airi, RMK ja EASi juhtide kõrged palgad, mis on riivanud paljude õiglustunnet. Karjäärinõustaja Tiina Saar selgitas Delfile, et tippjuhi lõplik hind kujuneb seeläbi, mis tippjuhil juba varasemalt portfellis on, kui palju on ta endasse investeerinud ja millist väärtust ta organisatsioonile suudab tuua.
"Kõigepealt on organisatsioonil olemas suund, kuhu soovitakse jõuda," selgitas Saar, kuidas toimub juhtide värbamine ja palgaläbirääkimised. "Vastutusala on ka enamasti päris põhjalikult kirjeldatud, lahendamist vajavad probleemid kaardistatud."
Saare sõnul võetakse sobiva "kosilase" otsimisel arvesse ka seda, kes toob kaasa suurema väärtuse ja kelle nägemus tõotab tuua organisatsioonile kõige suuremat kasu ja õitsengut.
"Lõplik hind kujuneb seeläbi, mis tippjuhil juba varasemalt portfellis on, kui palju on ta endasse investeerinud, millist väärtust ta organisatsioonile suudab tuua," loetles Saar. "Läbi väärtuse loome tulekski vaadata ka tasunumbrit."
Saar tõi näiteks, et värvatud juht võib küll olla kallis ehk tema palk kõrge, kuid ta suudab sisse viia muudatused, mis kuskil kohas raha jällegi kokku hoiavad ja kogu organisatsiooni efektiivsemalt tööle panevad.
"Tippjuhi töö on ääretult vastutusrikas ja põhimõtteliselt peaks see tasu sisaldama ka enese taastootmist," lausus Saar.
Saare sõnul tekib aga ettevõtte teiste töötajate ja valikkuse pahameel ning ebaõiglustunne siis, kui infot napib või juhi tegevus pole läbipaistev. Selle vastu omakorda aitavad selged eesmärgid, mõõdikud.
Autor: Kaidi Tahula
Delfi Majandus
Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg seitsme päeva jooksul 60 tundi.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet.
Inspektsiooni esindaja Sander Sõõrumaa sõnul tekivad sellised rikkumised, sest tööandjal on vaja töötajat kui väärtuste loojat ning töötaja, soovides olla tööandjale lojaalne ja teenida ausalt välja kokkulepitud töötasu või enamgi, nõustub tööandja ettepaneku või korraldusega.
"Sageli tulevad töötajad tööandajale vastu, saades aru, et sellest sõltub kogu ettevõtte tegevuse püsimine ja töökoha säilimine. Harvem on rikkumise põhjuseks töötaja teadmatus töölepingu seaduse nõuetest ja võimalusest ületunnitööst keelduda," ütles Sõõrumaa Delfi Majandusele.
Tööaja rikkumisi esineb Sõõrumaa sõnul igas teises ettevõttes, kus on kontrollitud töösuhteid.
"Rikkumisi esineb väga erinevates valdkondades, nii tootmises, teeninduses kui ka põllumajanduses," sõnas Sõõrumaa.
Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7 päeva jooksul keskmiselt 60 tundi.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust: „Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: töötaja on ise valmis seadust eirama, et teenida suuremat töötasu.“
Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7-päevases ajavahemikus keskmiselt 60 tundi.
Kuues külastatud ettevõttes ei vastanud tööandja ja töötaja kokkulepe tööaja osas tegelikkusele. Töölepingus kokku lepitud 8-tunniste tööpäevade asemel olid vahetused kuni 24- tunnised.
Mõnes kontrollitud ettevõttes ei võimaldatud töötajale tööpäevasisest 30-minutilist vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks või oli see jagatud 15- või 10-minutilisteks pausideks, mis ei ole aga lubatud.
Kõik töö- ja puhkeajaga seotud eritingimused tuleb kirja panna. „Mõlemapoolsel nõusolekul on võimalik töötada ka pikemalt kui seaduses ette nähtud, kuid siis tuleb need tingimused kokku leppida kollektiivlepingus. Muudetud tööaja puhul tuleb hinnata, et see ei vähendaks tööohutust,“ sõnas Miidla-Vanatalu.
Ettevõtted võivad pöörduda töö- ja puhkeaja regulatsiooniga seotud küsimustes Tööinspektsiooni poole, et töötajatele oleks kehtestatud ohutu töö- ja puhkeaeg.
Ettevõttes tööaja korraldamise sihtkontrolli kokkuvõttega saab tutvuda siin -> http://www.ti.ee/public/files/Tooaja_sihtkontroll_2012.pdf
Kadri Paas
Tööandjate uue juhi Jüri Käo sõnul oleks sotsiaalmaksu jagamine töötajaid hariv liigutus.
„Praegu on ju nii, et võrreldakse Eesti ja Soome brutopalkasid ja öeldakse, et vaadake, kui madalad on ikka Eesti palgad. Tegelikult on Soome brutopalkadesse sotsiaalmaks sisse arvestatud ning seetõttu paistabki nende palganumber kõrgem,” ütleb värskelt tööandjate keskliidu volikogu esimeheks valitud Käo.
NG Investeeringute kaudu Liviko, Tallinna Kaubamaja, Selverite, jäätisetootja Balbiino ja mööblivabriku Kitman Thulema üks omanikke Käo on veendunud, et sotsiaalmaksu jagamine ettevõtete ja töötaja vahel annaks just töövõtjale parema ettekujutuse, kui palju tegelikult tema töökoht maksab. Idee oleks selles, et tulevikus võiks töötaja maksta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk 13% ja tööandjatele jääks endiselt tasumiseks pensioniosa ehk 20%. Töötajaid see nörritama ei peaks, sest netopalk ei väheneks.
Praegu pole näiteks 1000-eurost brutopalka teenival töötajal enamasti aimugi, et tegelikult kulutab tööandja tema peale igas kuus kokku 1340 eurot. Sellest on sotsiaalmaks 330 eurot (ravikindlustuse osa 42,9 eurot) ja töötuskindlustus kümme eurot. Töötaja saab aga ikka pangaarvele 788,64 eurot – juhul, kui on teise pensionisambaga liitunud, ilma sambata saaks ta 804,44 eurot – ja mõtleb, miks tööandja ikka nii kitsi on.
Nagu elektri vabaturg
„Ma võrdleksin sotsiaalmaksu tasumise jagamist uuest aastast avanenud elektri vabaturuga. Uuest aastast näeb elektritarbija ka palju täpsemalt, mille eest ta ikkagi ja kui palju maksab. Elektrilevist tuleb võrguteenuse arve ja elektrimüüjalt saame arve kulunud kilovattide kohta. Pilt on palju selgem kui varem. Nüüd oskame ka vajadusel konkreetse teenusepakkuja poole pöörduda ja korralikku kvaliteeti nõuda,” räägib Käo.
Samamoodi peaks tööandjate uue juhi sõnul Eestis tööjõumaksud tulevikus tervikuna vähenema, sest praegu on uue töökoha loomine nii kallis, et enamik väikseid ja keskmisi ettevõtjaid arvutab enne väga kaua, kui riskeerib uue koha loomisega. Sageli ei jõua uute töökohtade loomiseni isegi suured, jõukamad firmad.
Samas teab Käo, et läbirääkimised sotsiaalmaksu jagamiseks ametiühingute ja valitsejatega ei tule kerged. Valitsejad tegelevad peaasjalikult avaliku arvamuse toetusreitingu jälgimisega ning ametiühingud ajavad teinekord sõrad ka seal vastu, kus ei peaks üldse protestima.
Sellegipoolest kiidab Käo ametiühinguid. 28. jaanuaril kohtusid tööandjate ja ametiühingute keskliitude esindajad ja arutasid tööandjate ettepanekut jagada sotsiaalmaks tööandjate ja töövõtjate vahel.
Lepiti kokku, et ametlikud läbirääkimised algavad pärast seda, kui tööandjad esitavad ametiühingutele kirjaliku ettepaneku sotsiaalmaksu jagamisest. „Lähtume oma ettepanekus tänasest töötukassa mudelist, kus töötuskindlustuse maksukoormus on jaotatud sotsiaalpartnerite vahel ning töötukassa juhtimises osaletakse pariteetsetel alustel,” ütles keskliidu juhataja Tarmo Kriis.Sotsiaalminister passibMullu 19. detsembril otsustas tööandjate keskliidu volikogu alustada läbirääkimisi ametiühingutega, et netopalka vähendamata muuta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töötaja maksuks.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles detsembris ametiühingute ja tööandjate vahelisi läbirääkimisi hinnates, et sotsiaalmaksu jagamine tööandjate ja töövõtjate vahel vajab põhjalikku analüüsi ning ta ei ole esialgu valmis ettepanekut ei toetama ega tagasi lükkama.
Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist.
Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata.
Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7-päevases ajavahemikus keskmiselt 60 tundi.
Kuues külastatud ettevõttes ei vastanud tööandja ja töötaja kokkulepe tööaja osas tegelikkusele. Töölepingus kokku lepitud 8-tunniste tööpäevade asemel olid vahetused kuni 24-tunnised.
Söögipause ei võimaldata
Mõnes kontrollitud ettevõttes ei võimaldatud töötajale tööpäevasisest 30-minutilist vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks või oli see jagatud 15- või 10-minutilisteks pausideks, mis ei ole aga lubatud.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust: «Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: töötaja on ise valmis seadust eirama, et teenida suuremat töötasu.»
Kõik töö- ja puhkeajaga seotud eritingimused tuleb kirja panna. «Mõlemapoolsel nõusolekul on võimalik töötada ka pikemalt kui seaduses ette nähtud, kuid siis tuleb need tingimused kokku leppida kollektiivlepingus. Muudetud tööaja puhul tuleb hinnata, et see ei vähendaks tööohutust,» sõnas Miidla-Vanatalu.
Ettevõtted võivad pöörduda töö- ja puhkeaja regulatsiooniga seotud küsimustes tööinspektsiooni poole, et töötajatele oleks kehtestatud ohutu töö- ja puhkeaeg.
Toimetas: Tiina Kaukvere
Page 1114 of 1608
